Kirov (Kalugan agj)

Рувики-späi
Kirov
Мэрия (Киров, Калужская область).jpg
Герб
Герб
54°05′00″ с. ш. 34°18′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1744
Pind
  • 35
Высота 195
Eläjad
Eläjad
  • 28 097 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48456
Počtan indeksad 249440, 249441, 249442, 249443 da 249444
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kirov (ven.: Ки́ров) om Venäman lidn, lidnankund da raudtesol'm Kalugan agjan suvipäivlaskmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kirovan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1744 kuti Pesočnenskii Tegim-žilo (ven.: Песочненский Завод) sauvomha da holitamha kaugedraudan valamižtegint. Vl 1752 kahtenz' mugoine tegim radaškanzi Bolvan mödvedhe, vspäi 1839 se pästi tošt produkcijad — fajansižid astjoid sijaližes vauktas savespäi. Kändihe Pesočn'-radnikžiloks (ven.: посёлок Песочня) vn 1925 kül'mkus. Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimitusenke vn 1936 19. päiväl vilukud, nevondkundaližen Sergei Kirov-šingotajan muštoks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (4. reduku 1941 — 11. viluku 1942).

Kirov šingotase sauvondporcellanan, keramikan i astjoiden tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (pertinsauvondan kombinat, raudbetonkonstrukcijoiden tegim), sömtegimištol (liha- i leibkombinatad), mugažo omblendfabrik radab.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, Bolv-jogen (ven.: Болва́ 213 km pitte) kahten vezivaradimen i Pesočn'-jogen randoil (ven.: Песочня, Bolvan ližajogi, Desnan hurapol'ne bassein), 195 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 138 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, 176 km avtotel vai 170 km raudtel. Lähembaine lidn om Lüdinovo 24 km suvhe orhal vai 29 km teidme. Fajansovai-sol'mraudtestancii radab vspäi 1934 «Väz'mBränsk»-keskustal, se om lidnan päivnouzmaižeks röunaks. «SuhiničiRoslavl'»-keskust läbitab lidnan pohjošt mugažo.

Kirov om lidnankundan üks'jäine eländpunkt, jagase koumeks mikrorajonaks: Ülärajon, Alarajon i Fajansovai-raudtestancijan. Lidnankundan pind — 47,41 km², lidnan — 36,48 km².

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 15 313 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 31 882 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40 700 eläjad vl 1996. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Aleksandr Nevalaižen päjumalanpert' i kuz' jumalanpertid oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 97,6%, toižed rahvahad — 2,4%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Kirovan industrialiž-pedagogine kolledž.[3]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus