Mosal'sk

Рувики-späi
Mosal'sk
Мосальск. Никольский собор (1818)..JPG
Герб
Герб
54°29′00″ с. ш. 34°59′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1231
Высота 210
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 4234 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48452
Počtan indeksad 249930
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Mosal'sk (ven.: Моса́льск) om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan päivlaskmas. Se om Mosal'skan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1231 kuti Černigovan ruhtinazkundan Masal'sk-lidn. Oli penen Mosal'skan ruhtinazkundan pälidnaks vll 1377−1500. Ruhtinazkund alištui Suren Litvanman ruhtinazkundan tobmudele 15. voz'sadal. Vspäi 1776 om makundan lidnan oficialiženke statusanke, šingotihe torguindteil. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (6. reduku 1941 — 8. viluku 1942).

Mosal'sk šingotase raudbetonan tegimel, sobiden i kengiden omblendedheotandoil, hibuztegesiden edheotandal, maidtegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan suves, Možaik-jogen hural randal tobjimalaz (ven.: Можайка 14 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim om saudud jogel lidnan suvipäivlaskmas. Matkad Kalughasai om 83 km päivnouzmha orhal vai 95 km avtotel. Lähembaine lidn om Meščovsk 27 km suvipäivnouzmha orhal vai 30 km avtotedme. «Moskv — Roslavl'»-avtote mäneb 18 kilometras lodeheze lidnaspäi, om ühtenzoittud lidnanke sijaližel avtotel.

Mosal'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 4,97 km².

Eläjad

Vl 1856 lidnan ristitišt oli 3 700 eläjad, vl 1939 — 2 941 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 288 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 4 900 eläjad vl 1996, sijaline minimum oli 2 100 eläjad vl 1931. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulain päjumalanpert'[3] (1818) i koume pühäpertid oma olmas lidnas, niišpäi kaks' jumalanpertid oma muretud paloin.

Rahvahad (2010): venälaižed — 94,6%, ukrainalaižed — 1,3%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,0%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Suhiničin transportan da servisan kolledž — Mosal'skan filial.

Homaičendad

Irdkosketused



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus