Meščovsk
| Meščovsk | |||
|---|---|---|---|
| | |||
|
|||
| 54°19′00″ с. ш. 35°17′00″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1238 | ||
| Высота | 215 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 48446 | ||
| Počtan indeksad | 249240 | ||
|
|
|||
| Официальный сайт | |||
Meščovsk (ven.: Мещо́вск) om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan keskuzpalas. Se om Meščovskan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 kuti Tarusan ruhtinazkundan jagusen keskuz. Lidn alištui Suren Litvanman ruhtinazkundan tobmudele 15. voz'sadal, sil-žo aigal mainitaškanzihe aigkirjoiš avaros Mezsčevsk, Mezeck, Mezečesk, Meščersk-nimitusidenke (ven.: Мезсчевск, Мезецк, Мезеческ, Мещерск). Vspäi 1776 om makundan lidnan oficialiženke statusanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks pordoks (reduku 1941 — 6. viluku 1942), no oli muretud lujas.
Meščovsk šingotase valdkundaližil holitišil. Nevondkundaližen aigan nened sarakod radoiba: sömtegimišt (trahmalantegim), omblendedheotandad, sauvondmaterialiden pästand (sauvondmujud, asfal't).
Geografijan andmused
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Turei-jogen oiktal randal (ven.: Турея 21 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 215 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim om saudud jogel lidnan päivlaskmas. Matkad Kalughasai om 67 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 84 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Mosal'sk 27 km lodeheze orhal vai 30 km avtotedme, i Suhiniči (raudtestancii) 25 km pohjoižhe orhal vai 41 km avtotedme. Lidn ühtenzoitase «Moskv — Bränsk»-avtotenke (M3 «Ukrain»), matkad sihesai om 15 km.
Kaik 14 žilod i 34 küläd mülüdas lidnankundha Meščovskan ližaks. Lidnankundan pind — 38,62 km².
Eläjad
Vl 1857 lidnan ristitišt oli 5 429 eläjad, vl 1939 — 3 629 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 100 ristitud, rajonan koumandez, lidnankundan — 5 880 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 5 400 eläjad vll 1857−1859 i vll 1989−1996. Vl 2018 kaik 5 874 ristitud elihe lidnankundas.
Rahvahad (2010): venälaižed — 91,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,7%.
Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Blagoveššenjan kaks' päjumalanpertid om olmas lidnas — vanh i uz', mugažo ph. Jurgijan mez'jumalankodi radab lidnanno.
Kirovan industrialiž-pedagogine kolledž, sem Meščovskan filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (mehovsk.ru). (ven.) (angl.) (saks.)
| Kalugan agjan lidnad | ||
| Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus | ||