Meščovsk

Рувики-späi
Meščovsk
Мещовск. Вид с высоты птичьего полёта.jpg
Герб
Герб
54°19′00″ с. ш. 35°17′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1238
Высота 215
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 3810 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48446
Počtan indeksad 249240

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Fail:Meshovsk engelsa 4.jpg
Jumalanmaman Blagoveššenjan päjumalanpert' (vanh), vn 2018 nägu

Meščovsk (ven.: Мещо́вск) om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan keskuzpalas. Se om Meščovskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1238 kuti Tarusan ruhtinazkundan jagusen keskuz. Lidn alištui Suren Litvanman ruhtinazkundan tobmudele 15. voz'sadal, sil-žo aigal mainitaškanzihe aigkirjoiš avaros Mezsčevsk, Mezeck, Mezečesk, Meščersk-nimitusidenke (ven.: Мезсчевск, Мезецк, Мезеческ, Мещерск). Vspäi 1776 om makundan lidnan oficialiženke statusanke. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks pordoks (reduku 1941 — 6. viluku 1942), no oli muretud lujas.

Meščovsk šingotase valdkundaližil holitišil. Nevondkundaližen aigan nened sarakod radoiba: sömtegimišt (trahmalantegim), omblendedheotandad, sauvondmaterialiden pästand (sauvondmujud, asfal't).

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Turei-jogen oiktal randal (ven.: Турея 21 km pitte, Okan hurapol'ne bassein), 215 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradim om saudud jogel lidnan päivlaskmas. Matkad Kalughasai om 67 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 84 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Mosal'sk 27 km lodeheze orhal vai 30 km avtotedme, i Suhiniči (raudtestancii) 25 km pohjoižhe orhal vai 41 km avtotedme. Lidn ühtenzoitase «Moskv — Bränsk»-avtotenke (M3 «Ukrain»), matkad sihesai om 15 km.

Kaik 14 žilod i 34 küläd mülüdas lidnankundha Meščovskan ližaks. Lidnankundan pind — 38,62 km².

Eläjad

Vl 1857 lidnan ristitišt oli 5 429 eläjad, vl 1939 — 3 629 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 100 ristitud, rajonan koumandez, lidnankundan — 5 880 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 5 400 eläjad vll 1857−1859 i vll 1989−1996. Vl 2018 kaik 5 874 ristitud elihe lidnankundas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 91,3%, armenijalaižed — 2,7%, ukrainalaižed — 2,3%, toižed rahvahad — 3,7%.

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Blagoveššenjan kaks' päjumalanpertid om olmas lidnas — vanh i uz', mugažo ph. Jurgijan mez'jumalankodi radab lidnanno.

Kirovan industrialiž-pedagogine kolledž, sem Meščovskan filial[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad

Irdkosketused



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus