Borovsk

Рувики-späi
Borovsk
Borovsk.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
55°12′00″ с. ш. 36°29′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1358
Pind
  • 10,44
Высота 166
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 12 598 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48438
Počtan indeksad 249010

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Borovsk (ven.: Бо́ровск) om Venäman lidn da lidnankund Kalugan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Borovskan rajonan administrativine keskuz i kahtenz' surtte lidn koumespäi, Obninskan lodehline ezilidn.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1358 suren Ivan Krasnii-ruhtinasen kirjeižes lidnan statusanke, i sen löutud keramik datiruiše 11.-13. voz'sadoil. Vll 1378−1473 mülüi Serpuhovan-Borovskan ruhtinazkundha, sid' kändihe Venäman palaks. Vspäi 1444 Pafnutii Borovskijan mez'jumalankodi om olmas tähäsai. Borovsk sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1776. Edel Oktäbrin revolücijad šingotihe vanhuskolaižiden keskuseks. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil voziden 1941−1942 tal'vel.

Borovsk šingotase Blu-ray-diskoiden («Sony»), avtoližavedamiden, laivankohendusen i metalližkonstrukcijoiden tegimil, sömtegimištol, tekstiližil edheotandoil. Venäman živatoiden filiologijan, biohimijan da sötmižen tedoinstitut radab lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivnouzmas, Protv-jogen randoil (ven.: Протва́ 282 km pitte, Okan hura ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalughasai om 79 km suvhe orhal vai 90 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Balabanovo 9 km päivnouzmha orhal vai 12 km avtotedme, Jermolino 7 km päivnouzmha orhal vai 11 km avtotedme, i Obninsk 15 km suvipäivnouzmha orhal vai 23 km avtotedme.

Borovsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 24,30 km², lidnan pertišton — 10,44 km².

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 10 255 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 283 ristitud, rajonan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 14 600 eläjad vll 1992−1996. Ortodoksižen hristanuskondan mez'jumalankodi[3] i kaks' pühäpertid oma olmas lidnas, mugažo vanhuskolaižiden Jumalanmaman Katken päjumalanpert'.

Rahvahad (2010): venälaižed — 90,0%, uzbekad — 2,2%, tadžikalaižed — 2,0%, ukrainalaižed — 1,4%, armenijalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,2%.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kalugan agjan lidnad
Balabanovo | Belousovo | Borovsk | Jermolino | Juhnov | Kalug | Kirov | Kondrovo | Kozel'sk | Kremönki | Lüdinovo | Malojaroslavec | Medin' | Meščovsk | Mosal'sk | Obninsk | Sosenskii | Spas-Demensk | Suhiniči | Žizdr | Žukov | Tarus