Čekalin (lidn)
| Čekalin | |||
|---|---|---|---|
| | |||
|
|||
| 54°06′ с. ш. 36°15′ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1565 | ||
| Высота | 190 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 48763 | ||
| Počtan indeksad | 301414 | ||
Čekalin (ven.: Чека́лин, edel 1944. vot Lihvin) om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan päivlaskmas. Mülüb Suvorovan rajonha, sen kahtenz' lidn i videnz' eländpunkt eläjiden lugun mödhe. Venäman üks' kaikiš penembiš lidnoišpäi, vaiše Innopolis om penemb.
Istorii
Om löutud neolitan i paleolitan seižutesid, severz'-se amuižid lidnoid Čekalinan ümbrištos, sidä kesken Devägorsk-lidnan (ven. Девягорск, 11. voz'sada — 1147. voz') Dun-jändused (ven. городище Дуна).
Lidn om tetab vspäi 1565 kuti Lihvin-lidnuz (ven.: Ли́хвин). Maine pudotez om kaičenus puižes lidnusespäi. Lihvin oli makundan keskuseks vspäi 1727. Šingotihe torguindlidnaks Okanjogel 19. voz'sadan augotišes, torgovanoiden i valdkundan sauvusiden pertišt om olmas tämbäi-ki. Aigan mändes Okanjogi madalzdui i eile laivjogeks, raudted oma saudud edahan lidnaspäi, i se tuli lanktushe. Vll 1905−1941 Lihvin-stancii radoi Okan vastrandal. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil kaks' kud vl 1941. Om udesnimitadud nügüdläižikš vl 1944 surmitud vn 1941 kül'mkus noren Aleksandr Čekalin-partizanan kanzannimen mödhe. Lidn oli Čekalinan rajonan keskuseks vll 1944−1958.
Čekalin šingotase valdkundan aluzkundoiden radol. Nevondkundaližen aigan edheotandad oma okaidud: maidtegim, sijakatusiden edheotand, lapsidensanatorii, mechoz.
Geografijan andmused
Lidn sijadase rajonan päivlaskmaiženno röunanno, Okan hural vanoikahal randal, 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogen veden tazopind om 122 m ü.m.t.. Kalugan agjan röun om ani päivlaskmha lidnaspäi. Matkad Tulhasai om 90 km päivnouzmha orhal vai 111 km avtotel, Suvorov-rajonkeskushesai (lähembaine lidn) — 17 km päivnouzmha orhal vai 20 km avtotedme. Čekalin-raudtestancii om saudud 7 kilometras lidnaspäi i eile rados vspäi 2009.
Čekalin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 5,42 km².
Eläjad
Vl 1897 lidnan ristitišt oli 1 600 eläjad, vl 1939 — 2 384 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 994 ristitud, rajonan koume procentad. Kaikiš suremb ristitišt oli 2 900 eläjad vl 1856. Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Jumalanmaman pühäpertihe Ezivendan jumalanpert'[2] (saudihe vll 1821−1835) i üks' časoun' (1913) oma olmas lidnas, ende ph. Stroican päjumalanpert' i kaks' jumalanpertid oliba olmas niiden ližaks.
Rahvahad (2010): venälaižed — 93,4%, moldovalaižed — 1,3%, totarlaižed — 1,2%, ukrainalaižed — 1,1%, pol'šanmalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 1,9%.
Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Galerei
- Church of the Presentation of the Theotokos (Chekalin).jpg
Pühän Jumalanmaman pühäpertihe Ezivendan jumalanpert'
(vn 2016 nägu) - Чекалин - panoramio.jpg
Znam lidnan röunal
Homaičendad
Irdkosketused
| Tulan agjan lidnad | ||
| Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv | ||