Venöv

Рувики-späi
Venöv
Город Венёв, Железнодорожный вокзал.jpg
Герб
Герб
54°21′00″ с. ш. 38°16′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1371
Высота 200
Eläjad
Eläjad
  • 12 668 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 48745
Počtan indeksad 301320–301321
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Venöv (ven.: Венёв) om Venäman lidn da lidnankund Tulan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Venövan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Edeline Venev-eländpunkt (ven.: Венева) sijazihe, ezimeletaden, 7 km pohjoižhe lidnaspäi Osötr-jogen randal. Se mainitase dokumentoiš 1390-nziš vozišpäi. Alusenpanendan dat — 1371. voz'. Nimitihe jogen mödhe.

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Ivan Šeremetev-bajaril 16. voz'sadan keskes kuti Gorodenesk Veneval-lidnuz (ven.: Городенеск на Веневе), vspäi 1572 om udesnimitadud nügüdläižikš. Lidnuz oli alištunu kalaidajiden heimoiden londoile, oli polttud sen tagut vl 1633. Vl 1719 kändihe lidnad distriktan keskuseks, vspäi 1727 — makundan. Venöv sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Šingotihe Moskvan regionan leibänvaratoitandal, leibän mär om ozutadud lidnanznamal. Raudte läbiti lidnad 1890-nzil vozil i ühtenzoiti Moskvad Jelecanke, raudtestancii radaškanzi vl 1903. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (24. kül'mku — 9. tal'vku 1941). Buran hilen samine tegese läz lidnad 1970-nziš vozišpäi, lidnan ristitišt ližadui läz kahthe kerdha vll 1979−1989.

Venöv šingotase mašinansauvomižel (instrument ratud diamantanke), sömtegimištol (pühävointegim, maidtegim, leibtegim), gigijenan bumagtegesiden tegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suves, Venövk-jogen oiktal randal (ven.: Венёвка 32 km pitte, ende Венева, Okan oigedpol'ne bassein), 200 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Moskvan agjhasai om 15 km päivnouzmha orhal. Matkad Tulhasai om 45 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal, 50 km avtotel vai 90 km raudtel. Toine lähembaine lidn om Novomoskovsk 38 km suvhe orhal, 60 km avtotedme vai 45 km raudtedme.

Raudte om lidnan päivlaskmaižeks röunaks, Venövk-jogi — päivnouzmaižeks. Venöv-raudtestancii radab lidnan päivlaskmas. «Don»-avtote (M4-trass) mäneb päivlaskmha lidnaspäi, kaks' avtoted ühtenzoittas lidnanke: 4 km päivlaskmha i 7 km lodeheze trasshasai.

Venöv om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 9,36 km².

Eläjad

Vl 1897 lidnan ristitišt oli 5 200 eläjad, vl 1939 — 5 576 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 15 224 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1996−2011 (16 200 rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Eläbzdusen päjumalanpert' (1817−1825) i kuz' jumalanpertid[2] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 92,2%, armenijalaižed — 3,5%, ukrainalaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 3,0%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Tulan maižanduzkolledžan filial.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv