Aleksin

Рувики-späi
Aleksin
Двор усадьбы Маслова.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
54°30′00″ с. ш. 37°04′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1348
Pind
  • 43
Высота 160
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 57 892 чел. (1 vilukud 2018)[1]
Lugud
Telefonan kod 48753
Počtan indeksad 301360–301380

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Aleksin (ven.: Але́ксин) om Venäman lidn Tulan agjan lodehes. Se om agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Aleksinan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal. Mainitase ezmäižen kerdan dokumentoiš Aleksinan «ostmižes» Kijevan da kaiken Venän Petr-mitropolital (koli vl 1326) i Nikonan aigkirjas vl 1348. Nimitihe mehen Aleksandr- (lüh. Aleksa, Aleksä) vai Aleksei-nimen mödhe. Aleksin sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1777. Šingotihe tegimišton keskuseks 19. voz'sadan keskespäi raudtestancijan sauvondanke «Tul — Kalug»-raudtekeskustal («Väz'm — Sizran'»-raudten pala). Himižen kombinatan ezmäine jono (porhan tehmine) LEK:anke om saudud lidnas vll 1933−1941. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil lühüdaks pordoks, päzutihe vn 1941 tal'vkun 17. päiväl. Aleksin alištui agjan tobmudele vll 1958−2006.

Aleksin šingotase himižel kombinatal[2] (sauvondmujud, mineraližed kanghad, plastiktegesed, räzinhijamad, antifriz), mehanižel tegimel (standartatoman tehnologižen mašiništon tehmine), sauvondmaterialiden pästandal (armaturtegim, betontegim, šebnän tehmine, raudbetontegesiden tegim), lihakombinatal i bumagkartonfabrikal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmas, Okan hural randal päpaloin, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kalugan agjhasai om 2 km pohjoižhe vai päivlaskmha orhal. Matkad Tulhasai om 50 km suvipäivnouzmha orhal, 68 km avtotel vai 62 km raudtel. Lähembaine lidn om Tarus (Kalugan agj) 26 km pohjoižhe orhal vai 39 km avtotedme. Aleksin-raudtestancii om lidnan keskuzpalas (passažiroiden i jüguiden täht), Energetik- i Keskmäine- (ven.: Средняя) raudtestancijad ratas lidnan päivlaskmas.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 527 eläjad, vl 1959 — 46 313 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 61 732 ristitud, lidnümbrikon viž kudendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 71..74 tuhad eläjid vll 1986−1998 (74 274 rist. vl 1989). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jumalanmaman Emäganpäivän kaks' päjumalanpertid[3] (vanh da uz'), kuz' jumalanpertid i kaks' časounäd oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,8%, ukrainalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,0%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Aleksinan mašinansauvomižen tehnikum[4] i Aleksinan himiž-tehnologine tehnikum.[5]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Tulan agjan lidnad
Aleksin | Belöv | Bogorodick | Bolohovo | Čekalin | Donskoi | Jasnogorsk | Jefremov | Kimovsk | Kirejevsk | Lipki | Novomoskovsk | Plavsk | Sovetsk | Suvorov | Ščokino | Tul | Uzlovai | Venöv