Vepsläine literatur

Рувики-späi

Vepsläine literatur (ven.: Ве́псская литерату́ра) — nece om vepsläižiden literatur vepsän kelel.

Vepsänkeline literatur

Vepsläine fol'klor

Fol'kloran epižiden žanroiden keskes om melentartušt istoriližen eposan jüväd — starinad necen röunan ezmäižiš eläjiš, völ nimitadud heim-panoikš, da mugažo endevanhas čud'-heimos. Om kehitoittud sarnaline epos (magižed, elospäi ottud, satirižed sarnad)[1]. Hüvin kaitas tradicionaližen fol'kloran žanrad — ozutesikš, mahapanendan voikud. Levedas eläba erazvuiččed muštatišed, sanutesed, čomin sanutud virkehed.

XX—XXI voz'sadad

Vepsän kirjkelen tegemine zavodihe vodel 1931, konz pästtihe openduzkirjoid školiden täht, openduzlugemištoid da vajehtikoid. No vodel 1938 kirjad vepsän kelel polttihe, a opendajid da toižed aktivistoid t'urmatihe da kükstihe kodiröunalpäi[2].


Vepsänkeline literaturan sündund Karjalas zavodihe Perestroikan (ven.) ezmäižil vozil. Vozil 1980 noriden kirjutajiden Sovetskijan Sojuzan kirjutajiden sebran (ven.) karjalan erišton keradusel om ezitadud nored kirjutajad-vepsläižed: Lonin Rürik Petrovič, Eduard Bronzov, V'ačeslav Sidorov. Vepsän kelel kirjuti runoilii Andrejeva Alevtina Ivanovna (1938—2001) Šoutjärv-küläspäi.

Nügüd'aigaižed kirjutajad: Petuhov Anatolii Vasiljevič, Abramov Nikolai Viktorovič, Zaiceva Nina Grigorjevna.

Vepsläižed avtorad

Venän da vepsän kelil

Kändmižed

  • Eduard Bronzov kändi Belorussian runoilijan Janka Kupalan runon "A ken sigä mäneb? (ven.: А кто там идет?)". Nece oli emäine čomaliteraturan teks vepsän kelel.
  • Nina Zaiceva kändi vepsän kel'he "Kalevala"-kirjan.
  • Nikolai Abramov kändi kirjutesed:

Homaičendad

Literatur