Lev Tolstoi
| Lev Tolstoi | |
|---|---|
 Lev Tolstoi Jasnaja Polänas Prokudin-Gorskijan mujufotokuval vl 1908 | |
| Sündundpäiv | 28 elokud (9. sügüz'kud) 1828[1][2][…] |
| Sündundsija: | |
| Kolendpäiv: | 7 (20) kül'mkud 1910[2][3] (82 года) |
| Kolendsija: | |
| Valdkund | |
| Professijad: | kirjutai, dramaturg, filosof, romaanikirjanik, pedagoog, esseist, lastekirjanik, päevikupidaja, proosakirjanik, publitsist |
| Tat | Nikolay Tolstoy[d] |
| Mam | Mariya Volkonskaya[d] |
| Супруга | Sophia Tolstaya[d][4] |
| Lapsed | Sergey Tolstoy[d], Tatjana Suhhotina-Tolstaja[d], Ilya Tolstoy[d], Lev Lvovich Tolstoy[d][8], Alexandra Tolstaya[d], Maria L'vovna Tolstaya[d], Andrey Tolstoy[d] da Mikhail Tolstoy[d] |
| Pauklahjad da premijad |
    |
| Allekirjutuz |
 |
| Sait | tolstoy.ru(ven.) |
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
Lev Tolstoi (ven.: Лев Николаевич Толстой; sünd. 28. eloku (9. sügüz'ku) 1828, Jasnaja Polän, Tulan gubernii, Venäman imperii — kol. 7 (20). kül'mku 1910, Astapovo-stancii, Räzanin gubernii (nüg. Lipeckan agjas), Venäman imperii) oli mail'man tutab sur' venämalaine venäkel'ne kirjutai, publicist da meletai; graf. Vl 1849 sädi školad manmehiden lapsiden täht. Sevastopolin kaičendan ühtnii (1854−1855).
Sädused
Mez' kirjuti «Soda i kožund»-romanan (vll 1863−1869) i toižid sädusid realizman žanraks. Tolstoin sädamine tegihe sildaks 19. voz'sadan klassižen romanan da 20. voz'sadan sarakoiden literaturan keskes. Lev Tolstoi valatoiti evropižen gumanizman šingotest.
Kirjutajan sädamine mülüti koumed romanad (toižed oma Anna Karenina i Toštmižsündund), 18 starinod, läz 40 sanutest, 23 filosofišt sanutest i starinod, openduzliteraturad (kaks' abekirjad, arifmetikan openduzkirj, nell' lugendkirjad), kümned p'jesad, kut religiozišt sädust, üht runopajod i üht runosarnad, enamba 50 kirjutust, Ezopan 30 vaumen-moral'sanutesen kändust. Tolstoin kirjeižed i päivkirjad oma kaičenus, ned oma publikoitud sädusiden kogoduses.
Lev Tolstoin sädused oma lavastadud i fil'mdud äi kerdoid. Ned oli kaikiš enamba pästtud nevondkundaližen aigan vozil 1918−1986, kaik tehtihe 3199 pästandad 436,2 mln egzemplärid[9] ühthiženke tiražanke.
Homaičendad
- ↑ Башкирская энциклопедия (рус.) — Башкирская энциклопедия, 2005. — 4344 с. — ISBN 978-5-88185-053-1
- ↑ 1 2 Bell A. Encyclopædia Britannica (брит. англ.) — Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.
- ↑ Краткая литературная энциклопедия (рус.) — М.: Советская энциклопедия, 1962.
- ↑ Rodovid (мн.) — 2005.
- ↑ Венгеров С. Толстой, Лев Николаевич (рус.) // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1901. — Т. XXXIII. — С. 448—457.
- ↑ Толстой Лев Николаевич // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ Archivio Storico Ricordi — 1808.
- ↑ de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.
- ↑ Книгоиздание СССР. Цифры и факты. 1917−1987 (NSTÜ:n kirjoiden pästand. Lugud da faktad) / Je. L. Nemirovskii, M. L. Platova. — M.: Kniga, 1987. — Lp. 308. — 320 lpp. — 3000 egz. (ven.)
| Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |