Värtsilä (stancii)

Рувики-späi
Stancii
Värtsilä
Matkasel'g — Värtsilä
Okt'abr'skan raudte
Värtsilä-stancii, vodel 1920
Värtsilä-stancii, vodel 1920
62°10′03″ с. ш. 30°38′40″ в. д.GЯO
Om avaitud 1894
Enččed nimed Värtsilä, Wärtsilä[1]
Tip kormstancii
Platformoiden lugumär 1
Matkoiden lugumär 5
Platforman tip bokine
Platforman form oiged
Lähteb 86К-329-tele Värtsilä — Korpisel'g
Sijaduz lidnaline Värtsilä-külä
Matk Kušelevka-stancijahasai 320,9 km 
Matk Matkasel'g-stancijahasai 25,3 km 
Kod ASUŽT 024109
Kod «Ekspress-3» 2005203
Lähembaižed a. s. Päl'kjärv[d] da Niirala-röunan raudtestancii[d]
Venäman rahvahiden kul'turjäl'gestusen objektLöutuйVenäman rahvahiden kul'turjäl'gestusen objekt
(normativine akt)
objekt № 1030420000 (БД Викигида)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Leheküljel Šablon:Route map/styles.css puudub sisu.

Värtsilä (ven.: Вя́ртсиля, suom.: Värtsilä) om maröunaline Okt'abr'skijan raudten kormraudtestancii 25,3 kilometral Matkasel'g — Värtsilä — Joensuu-linijal.

Ühthižed tedod

Stancii sijadase ühtennimižes lidnaližes küläs Sortavalan rajonas Karjalas. Matkkehitoitusehe mülüb viž matkad. Matkühtenzoitust ei ole. Lähembaine stancii matkühtenzoitusenke om Matkasel'kä, mitte om 25 km Värtsilä-küläspäi. Vodel 2018 om tehtud täuz' raudtestancijan rekonstrukcii: stancii om kalutadud elektrokeskituzmehanizmoil, da völ om udištadud matkplatform da raudtevokzalаn pert', mitte om tedištadud kul'turjäl'gestusen objekt[2].

Planad da nägemused

Jäl'ges rekonstrukcijad päiväs voidas rata 10 pojezdan parad. Kacttihe matkvariantad Petroskoi — Joensuu, Petroskoi — Kostomukša — Oulu a völ čartermatkad Petroskoišpäi Kuopio-lidnaha.

Istorii

Värtsilä-stancii om avaitud 1. kül'mkud vodel 1892. Pätand Viborg — Joensuu-raudten, sen lugus i Imatrahasai, sauvondas om tehtud vodel 1888. Sauvondradoid zavottihe vodel 1890. Raudten sauvondradoil vodel 1892 radoi 6000 mest[3]. Muga, vodel 1923 Värtsilä-stancijan matkkehitoituses oli viž raudten ajeluzted[4]. Ližaks nel'l'kilometrine tulendajeluzte metallurgižen zavodannoks (om tehtud vodel 1895)[5] (nügüd' Värtsilän metizine zavod (ven.)).

Kut Sovetsko-suomalaižen voinan (1939—1940), muga i Sovetsko-suomalaižen voinan (1941—1944) aigan, stancijan ei üht kerdad bombitiba sovetskijad voiskad. Vaiše suomen istrebitelid, mitte baz oli lähembaižes Värtsilä-aeroportas, voiba hüvin saubata Värtsilän il'mavaruden vastustajišpäi[6].

Muretud vokzal. 11. heinkud 1941 voz'.
Ezmäine pojezd tuleb Värtsilä-stancijale. 16 heinkud 1941 voz'.

Moskvan mirunkožmusen mödhe 12. keväz'kud vodel 1940 Värtsilän kundan 2/3 territorijan palad mülüiba SSSRaha. Maröun oli tehtud muga, miše metallurgine zavod, raudtestancii da suremb külän pala oližiba sovetskijal polel. Neniden territorijoiden eläjad oliba evakoitud 14.00 časuks 25. keväz'kud vodel 1940.

10. heinkud vodel 1941 zavodihesoiš sured vointegod Värtsilä-külän rajonas. Vointoroiden päivän lopuks sovetskiiambundpolk jäti Värtsilä-küläd da sirdihe longibokpolhe. Vaiše ottud stancijale tuli voiskiden pämez' Karl Gustav Emil' Mannergeim. Külän territorijan enambišt, sen lugus i puine jumalanpert', oli muretud. Eläjiden pördandanke zavodihe koheduzradod.

Moskvan kožmusen 19. sügüz'kud voden 1944 (ven.) mödhe Värtsilä-külä udes mülüi SSSRaha. Eläjiden evakoičendale oli anttud vaiše üks' nedal'.

Stancijan korm-matkühtenzoituz

Vodehesai 1994 oli Sortavala — Matkasel'g — Värtsilä stancijan korm-matkühtenzoituz[7].

Homaičendad

Lähtked