Ukraina

Ukraina
Україна

Flag
Pälidn	Kijev
Kel'	ukrainan kel'
Religii	hristanuskond, ateizm
Val'ut	ukrainan grivn
Telefonkod	+380
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Ukraina (ukr.: Україна [ʊkrɐˈjinɐ], se om täuz' oficialine nimi) om valdkund Päivnouzmaižes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kijev.

Om associacijoiš EÜ:nke vs 2014 sügüz'kun 16. päiväspäi.

Istorii

Vn 1991 30. päiväl kezakud Ukrain tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Sil-žo vodel tal'vkun 1. päiväl tegihe referendum ripmatomuden polhe, i vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks.

Vodel 2014 rahvahanikoiden voin zavodihe valdkundan suvipäivnouzmas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (ukr.: Конституція України) oli kävutandas vodespäi 1978. Nügüdläine kahtenz' lugul Konstitucii tuli 28. kezakud vodel 1996.

Geografii

Ukraina röunotab Belorussijanke pohjoižes, Venämanke pohjoiž-päivnouzmas, päivnouzmas, suvi-päivnouzmas da suves, Pol'šanke, Slovakijanke, Vengrijanke — öbokan poles, Moldavijanke da Ruminijanke suvi-päivlaskmas.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Goverl-mägi Karpatoiš (2061 m). Kaikiš znamasižemb jogi om Dnepr sen vezivaradimidenke, GES:oidenke da ližajogidenke.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, marganc, magnii, titan, nikel', keitandsol, mustma; toižed varad oma kivivoi, londuseline gaz, artut', grafit, kaolin, mec.

Politine sistem

Klovan pert'kulu om Ukrainan Ülembaižen käskuzkundan ištundsija Kijevas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke (enamba 200 partijad vodel 2012). Valdkundan pämez' om prezident (ukr.: Президент України), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad kerdan vides vodes. Enamba kahtid strokuid jäl'geten ei sa.

Parlament om üks'kodine Ülembaine Nevondkund (ukr.: Верховна Рада) 450 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Röun om 5% putumha parlamentha partijoiden täht.

Vodel 2019 31. päiväl keväz'kud i 21. päiväl sulakud prezidentan järgenduseližed valičendad oliba. Kudenz' lugul prezident om Vladimir Zelenskii (1nz' tur — 30,24%, 2nz' tur — 73,22%) semendkun 20. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 21. päiväl heinkud (9. kucund).

Edeline prezident om P'otr Porošenko (sai 54,70% vn 2014 edestrokuižil valičendoil).

Eläjad

Ukrainas elädas ukrainalaižed. Kaikiš suremb ristitišt oli 52,2 mln eläjad vl 1993. Vozil 1993−2010 valdkundan ristitišt poleni 12 procental lähtendan elämha verhižhe maihe tagut, sündutandmäran polendusen da kolendmäran ližadusen satuseks. Vl 2014 eläjiden lugu oli läz 42..44 millionad ristituid.

Kodikel' (2001): ukrainan kel' — 67,5%, venän kel' — 29,6%, toižed keled — 2,9%.

Uskondan mödhe eläjad oma erazvuiččiden jumalankodikundoiden hristanuskojad. Islamanuskojad i judaistad ottas vähemb mi 1% kaikutte ristitištos.

Ižanduz

Industrialiž-agrarine ekonomik, oli alištunu deindustrializacijale 1990-nziš vozišpäi. Evropan kaikiš gollembiš valdkundoišpäi, KSP ühtele hengele oli 9283 US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe vl 2018. Radnikoiden 5,8% om ottud maižandushe, 26,5% ratas industrijas, 67,7% — holitišiden sferas (2014).

Znamasižed sarakod oma raudan metallurgii, kivihilen samine, maižanduz (villänkul'turoiden eksport), transportine mašinansauvomine, himine (heretused), sömtegimišt, elektrusen tehmine (nell' atomstancijad anttas energijan pol't), turizm.

Ukrainan päeksport om raud, teraz da tegesed niišpäi (33%); toine eksport — kivivoi (4%), podsolnušnikan semned da pühävoi (4%), vagonad (4%), nižu (2%), kukuruz (2%), margancraudasine ühthesuladuz (2%), kivihil' (2%), likkuimed lendimiden täht (1%), vas'k (1%), korund (1%), kakao (1%), ozr (1%), sagud (1%).

Homaičendad