Nižu

?

Nižu

Tedoklassifikacii

Valdkund:	Kazmused
Palakund:	Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass:	Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund:	Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund:	Tähkheinäd (Poaceae)
Heim:	Nižu

Latinankel'ne nimi

Triticum L., 1753

Tipine erik

Triticum aestivum

Areal

Sistematik
Vikierikoiš

Kuvad
Vikiaitas

ITIS 42236

NCBI 4564

Nižu (Tähkheiniden sugukundan (tobjimalaz üks'voččiden) heinäsižiden kazmusiden heim. Se om znamasine maižanduzkul'tur äjiš valdkundoiš.

Kodikoičendan istorii

Nižu oli ezmäižiden kodikoittud tähkheiniden keskes 10200−6500 vot tagaz, eziauguižešti niil sijil, kus nügüd' oma Sirijan pohjoine — Turkanman suvipäivnouzm. Kodikoičendan jäl'ghe jüväd küpsniškanziba tähkas edel obrädindad, no kadotiba mahtust äikerdoitas ristitun ühtnendata. Nügüd'aigan om äi sijaližid sortuid, erištadas kovid da pehmdoid nižuid, söm- da sötmižsortuid.

Ümbrikirjutand

Kazmuz om 30..150 sm kortte, voib kazvatada erasid sortuid voz'nižuks. Seikh voib olda täuttud vai pall'az südäimes, lopiše ühtel tähkal 3..15 sm pitte. Lehtesed oma kaidad pit'kad 3..15 mm levette.

Ottas kävutamižhe koveritomid jüvid tapandan jäl'ghe jüvänobrädindkombainal. Otab 2 180 000 km² pindad kazvatusen täht (2014), nece om kaikiš enamb levitadud maižanduzkul'tur mail'mas.

Kävutand

Sadas villäspäi leibäd da leibtegesid (teplikad, trahmalad, makaronid da konditerižid tegesid, mugažo ol'gesižed jändusid i ottas holitamha maižanduzživatoid.

Mail'man satuz oli 729 mln tonnoid vl 2014, se ližadui 15,3% kümnes vodes. Kaikiš järedad kazvatajad — Kitai, Indii, Venäma i AÜV (mail'man satusen enamba pol't).

Homaičendad

Irdkosketused

Nižu Vikiaitas