Linnei Karl

Рувики-späi
Linnei Karl
roč.: Carl von Linné
latin.: Carolus Linnaeus[1]
Karl Linnein portret (pirdi Aleksander Roslin vl 1775)
Karl Linnein portret
(pirdi Aleksander Roslin vl 1775)
Nimi:

roč.: Carl Nilsson Linnaeus

Sündundpäiv

1707(1707-05-23)[2][3][…]

Sündundsija:
Kolendpäiv:

1778(1778-01-10)[4][2][…] (70 лет)

Kolendsija:
Valdkund
Professijad:

geoloog, professor, botaanik, arst, autobiograaf, biolog, mükoloog, pteridologist, brüoloog, zooloog, entomoloog, ornitoloog, loodusteadlane, arahnoloog

Tat

Nils Ingemarsson Linnaeus[d][4]

Mam

Christina Brodersonia[d][4]

Супруга

Sara Elisabeth Moræa[d]

Lapsed

Carl Linnaeus the Younger[d][8], Elisabeth Christina von Linné[d], Lovisa von Linné[d] и Sara Christina von Linné[d]

Pauklahjad da premijad
Knight of the Order of the Polar Star
Allekirjutuz

Изображение автографа

diskussii  redaktiruida

Karl Linnei (Roshul't-külä, Ročinma — kol. 10. viluku 1778, Uppsal-lidn, Ročinma) oli ročilaine londusentedoidai (botanikantedai, zoolog, mineralog), fiziolog da lekar'.

Biografii da tedotöd

Openui Lundan i Uppsalan universitetoiš. Vozil 1735−1738 oli ajanu Pohjoižen sodan kilan tagut, i pästi äi kirjoid, ezmäi «Londusen sistem»-tedotön (1735, latin. Systema naturae). Necen radon 10nz' pästand (1. viluku 1758, Stokhol'm) andoi zoologižen nomenklaturan augunpanijan datan. Linnein pästnuded Alamaiš kirjad paniba nügüdläižen biologijan alusen.

Vl 1738 Linnei ajeli Parižha, sid' pörzihe tatanmaha da oli siš surmhasai, voib olda verhiden keliden i sur'il'man vajagiden mahtoiden taguiči. Karl Linnei (vanhemb) linni ročin kirjkelen ühteks alusenpanijoišpäi. Vspäi 1741 surmhasai oli Uppsalan universitetan professoran. Vl 1761 mülüi bajarišton kundha.

Linnei sai medicinan doktoran arvnimen Harderveikan universitetas (1735, Alamad), vahvišti tedotöd malärijan sündundas.

Kanz

Vn 1739 sügüz'kuspäi tedomez' oli nainu, sündutihe seičeme last, kaks' poigad da viž tütärt, heišpäi üks' poig da nell' tütärt oliba elänuded täuz'igäižushesai. Karl Linnei-noremb poig linni tatan jäl'ghetulijaks.

Homaičendad


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.