Openduzsessii

Рувики-späi
Openduzsessijan ühtnikad Periodika-paindištos

«Openduzsessii vepsän kelen opendajiden täht» (ven.: Образовательная сессия для учителей вепсского языка)[1] om Vepsän kul'tursebran akcii, mitte mäni nedalin Petroskoiš "Vepsän kul’turan voz’" - projektan aigan vodel 2022. Openduzsessijan[2] vedäi - filologian tedokandidat, Petroskoin universitetan suomalaiž-ugrilaižen filologijan tedokundan docent Ol'ga Žukova.

Ühtnikad

Kezakun 20.-25. päivil Petroskoiš Karjalaižiden, vepsläižiden da suomalaižiden mediakeskuses mäni Openduzsessii[3] vepsän rahvahan kelen da kul'turan mödhe. Openduzsessijan tegii om Vepsän kul'tursebr. Sessii om tehtud "Kelʼt ei jüged kandišta'-projektan abul Karjalan man pämehen grantoiden fondan rahatugel.

Openduzsessijal opetihe vepsän kirjkel'he. Openduzsessii oli ”Kel’t ei jüged kandišta”-projektan üks’ päpaloišpäi, mittušt pästi eloho vodel 2022 Vepsän kul’tursebr. Sille kuctihe Karjalan (Šokš, Šoutjärv', Kaleig), Vologdan (Babajevon rajon, Kuja, Borisovo-Sudskoje) da Piterin (Vidl, Pöud, Al'ohovščina) agjoiden školiden opendajid, muzejiden, erazvuiččiden keskusiden da sebroiden ohjandajid, kudambad ičeze rados kävutaba vepsän kel’t. Kelen tedo kaikuččel om erazvuitte. Kaiked kursile tuli 22 mest.

Openduzsessijan ühtnikad Vidlaspäi Anna da Svetlana Trifanovad

20. kezakud ezmäižel openduzpäiväl openduzsessijan ühtnikoid tervhensanoid sanui Vepsän kul'tursebran pämez' Larisa Čirkova da "Periodika"-toimišton pämez' Natalia Sinickaja, kudamb starinoiči paindišton, mediakeskusen, Sebruden perin rados da ozuti kaik honused.

Sessijan täht Ol’ga Žukova vaumiči openduzkirjan vepsän kelen grammatikan mödhe. Vepsän kelen časud mäniba kuz' päiväd homendesespäi longehesai. Jäl’ghe longid oli tehtud kul’turprogramm. Kaik openduzsessijan azjtegod vaumitihe nedalikš. Programmas oliba vastusid erazvuiččiden mastaridenke, kudambad starinoičiba rahvahan sädos, tätüižiden tegemižes, paginoid etnomuzikan oppijoidenke da äi tošt.

Ezmäine päiv lopihe vastusel etnomuziktedomehenke, Petroskoin konservatorijan suomalaiž-ugrilaižiden muzikan tedokundan docentanke, Karjalan man arvostadud taidehradnikanke, "Istokad"-fol'klorgruppan vedäjanke Svetlana Nikolajevanke, kudamb starinoiči tedokundan rados da etnomuzikologoiden vaumičendas.

Kehker stol

22. kezakud Openduzsessijan aigan mäni kehker stol, miččen nimi oli "Vepsän kelen kävutamine nügüdläižel aigal". Necil vastusel pagištihe vepsän kelen nügüdläižes olos, sen kävutamižes, uziš projektoiš, miččed om oigetud vepsän kelen kaičendaha, kelen opendamižes da sen tulijas aigas. Vastusehe ühtniba Karjalan opendusen ministerstvan, Änižröunan administracijan radnikad, vepsän man školiden pämehed da opendajad, Karjalan Kelen, literaturan da istorijan institutan tedomehed, tuli sihe eskai adiv Piterišpäi – Kunstkameran pämez’ Andrei Golovn’ov.

Larisa Čirkova starinoiči Vepsän kul'tursebran radon polhe, istorijan tedodoktor, Kunckameran pämez' Andrei Golovn'ov starinoiči pohjoižrahvahiden znamoičendan polhe; pedagogijan tedokandidat, Petroskoin lidnan varapämez' Natalia Karmazina sanui vepsän kelen opendamižen roliš školas da kanzas, Änižröunan administracijan pämez' Grigorii Šemet; filologian tedodoktor Nina Zaiceva, istorian tedokandidat, Karjalan tedoakademijan vanhemb tedoradnik Zinaida Strogal'ščikova da toižed.

Mugažo openduzsessijan ühtnikad mäniba ekskursijoile Karjalan Taidehmuzejaha, ”Kantele”-pertihe, konservatorijaha, ajoiba Šoutjärven vepsläižehe etnografižehe muzejaha, Kalagen etnokeskusehe, Kalarand-etnoparkaha da Kiži-sarele.

Openduzsessijan ühtnikad Etnoparkas kaleiges

Homaičendad

Tarkendused