Bužumbur

Рувики-späi
Bužumbur
franc.: Bujumbura
Bujumbura.JPG
3°22′57″ ю. ш. 29°21′40″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1871
Pind
  • 86,54
Высота 774 ± 1
Aigvö UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 658 859 чел. (2014)

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi (2010)

Bužumbur (franc.: Bujumbura [buʒumbuʁa], sijaližiden keliden virkand [buʒuᵐbuɾa], lühüdas Buja) om Burundin enzne pälidn. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn, ekonomine pälidn, valdkundan tobmuden aluzkundoiden sijaduz, Bužumbura Meri-agjan keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase küläks järven randal vl 1871. Bužumbur-nimituz znamoičeb sijaližil kelil «kartohktorguz». Oli Germanijan Ruand da Urundi-territorijan administrativižeks keskuseks vll 1897−1922 Marienhaim-nimitusenke (saks.: Marienheim). Vll 1922−1962 nimitihe Usumbur:aks (franc.: Usumbura) Bel'gijan ohjandusen al. Vspäi 2019 valdkundan pälidn om Giteg.

Bužumbur šingotase järvenportal i neniden tavaroiden tehmižel: cement, himikatad, tekstil', bumag, kofe i toine maižanduzprodukcii.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Burundin päivlaskmas, Tangan'jik-järven pohjoižel randal, 768..1095 m korktusil, 774 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropižen savannan. Kun keskmäine lämuz om +23..+25 C°. Paneb sadegid 785 mm vodes.

Vspäi 2014 Bužumbur jagase koumeks kundaks (kommunaks): Muh (franc.: Muha), Mukaz (Mukaza), Ntahangv (Ntahangwa). Vll 2005−2014 oli 13 kommunad (nügüd' subkommunad), alajagatihe niid 97 lidnfartalaks.

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 658 859 ristitud 110 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Irdkosketused



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk
  1. archINFORM (нем.) — 1994.