Jamusukro

Рувики-späi
Jamusukro
Ciprefectyakro.JPG
6°48′58″ с. ш. 5°16′27″ з. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 3500
Высота 214
Aigvö UTC+0[d]
Eläjad
Eläjad
  • 422 072 чел. (2021)[1]
Lugud
Kod ISO 3166-2 CI-YM

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Jamusukro (franc.: Yamoussoukro [jamusukʁo], sijaline virkand: [jamsokʁo], lühüdas Jakro, fr. Ya'kro ) om Kot d'Ivuaran pälidn. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jamusukron avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz mugažo (vspäi 2011).

Istorii

Udesnimitihe N'Gokro-küläd Jamusu-kunigaznaižen mödhe, hän pageni neche külähä vl 1929 francižen kolonizacijan aigan. Vl 1950 eländpunkt oli kaik-se küläks 500 eläjanke. Ripmatomuden sandan jäl'ghe Kot d'Ivuaran ezmäine Feliks Ufue-Buanji-prezident (ohjasti vll 1960−1993) zavodi sauvondad ičeze kodiküläs sirdamha sihe pälidnad. Valdkundan pälidn om sirtud sihe tahoze Abidžanaspäi vn 1983 keväz'kus.

Jamusukro šingotase pälidnan funkcijoil, transporttesol'meks, om sömtegimišton, punümbriradmižen i parfümerijan edheotandoid. Lidn om maižanduzrajonan keskuz (kofe, kakao, bananad, jams, kabjživatišton kazvatuz, kalanpüdand).

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, 214 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Abidžan-pälidnhasai om 240 km suvipäivnouzmha. Kosu-gidroelektrostancijan padosein om saudud vodele 1973 32 km lodeheze pälidnaspäi Bandam-jogel (franc.: Bandama), padosein sädab ratud Kosu-järved (1,7..1,9 tuh. km²). Jamusukro levitase läz Bandam-joged. Jogi i järv oma kaikiš surembad valdkundas.

Rahvahidenkeskeine civiline Jamusukro-lendimport (ASK / DIYO, franc.: Aéroport international de Yamoussoukro) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi.

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 259 373 ristitud. Vn 2014 Kot d'Ivuaran rahvahanlugemižen mödhe kaik 355 573 ristitud eliba ümbrikos 3500 km² pindal, vl 2020 — 415 tuhad ristituid.

Kaikiš suremb mail'mas katoline pühäpert' om saudud lidnas vll 1985−1989, se om Notr-Dam-de-la-Pe-bazilikjumalanpert' (franc.: Notre Dame de la Paix «Kožundan Jumalanmaman»).

Irdkosketused



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk