Akkr

Akkr
акан Nkran
5°32′00″ с. ш. 0°13′00″ з. д.
Valdkund	Gan
Istorii da geografii
Pind	173 000 000
Высота	61 ± 1
Aigvö	UTC+0[d] и ECG[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲2 388 000 чел. (2017)
Lugud
Telefonan kod	0302 и 0302
-
Официальный сайт
lugeda • diskussii • redaktiruida

Fail:AMA area map.png

Lidnan alaümbrikod

Suren Akkran neiborhudoiden kart (2010)

Akkr (Akkr-agjan pälidnaks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal. Danijan, Alamaiden i Suren Britanijan lidnused oma kaičenus. Vhesai 1807 Akkr oli orjantorguindan keskuseks, vll 1877−1957 — Britanijan Kuldrandan pälidnaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Gvinejan lahten suvirandal, kukhikahas tahondas, 61 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om savannan tropine mussonine. Päivän lämuz vajehtase +23..+31 C° röunoiš vodes läbi. Paneb sadegid 725 mm vodes, enamba kaiked sulakus-kezakus (400 mm pordos).

Akkr jagase kümneks alaümbrikoks.

Eläjad

Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe lidnrajoniden eläjiden lugu oli 2 291 352 ristitud. Vl 2010 kaik 4 010 054 ristitud elihe lidnan aglomeracijas (Akkr-agjas, kahtenz' surtte agj valdkundas) 3245 km² pindal.

Transport

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab.

Rahvahidenkeskeine Kotok-lendimport (angl.: Kotoka, ACC, 2,5 mln passažiroid vl 2014) sijadase 10 kilometrad päivlaskmpolehe lidnan keskusespäi. Sil soda- da civiline kävutand oma olmas. Tehtas reisid Afrikan i Evropan järedoihe lidnoihe, Nju Jorkha i Dubaihe.

Sebruzlidnad

• AÜV Illinois, AÜV (vspäi 1989)
• AÜV Vašington, Kolumbijan federaline ümbrik, AÜV (2006)

Irdkosketused

• Akkr-ümbrikon ohjastusen oficialine portal (ama.ghanadistricts.gov.gh). (angl.)