Sal'sk

Рувики-späi
Sal'sk
Salsk Rostov on Don region central srteet.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб

46°29′00″ с. ш. 41°32′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1812

Pind
  • 43,883
Высота

40

Aigvö

UTC+3:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 57 937 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

86372

Počtan indeksad

347630

-
lugeda  diskussii  redaktiruida

Sal'sk (Sal'skan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Ezmäižen eländpunktan aluz oli pandud vl 1812 kuti Judičev-futor, vspäi 1849 — Voroncovskoje-žilo, nimitihe Voroncovsko-Nikolajevskoje-žiloks 20. voz'sadan augotišespäi, se oli makundan keskuseks. Vl 1899 saudihe «Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (31.07.1942 — 22.01.1943). Ühtištuihe Voroncovsko-Nikolajevskoje-žilod lidnanke vn 1957 kezakuspäi, Kapustino-žilod lendimportanke vspäi 1962.

Sal'sk šingotase tagondpressmašiništon tegimel, sauvondmaterialiden pästandal (savič, trotuarapakut), sömtegimištol (leibänkombinat, maidon edheotand), raudten edheotandoil, kivivoin i londuseližen gazan kompressorstancijoil, mugažo mebel'fabrik, kombisömän tegim, kaks' tipografijad i bumagšauguiden tegim ratas lidnas, järed kivivointerminal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Keskmäine Jegorlik-jogen oiktal randal tobjimalaz (Donan hurapol'ne bassein), 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Voroncovo-Nikolajevskoje-vezivaradim om jogel lidnan röunoiš. Matkad Rostovhasai Donal om 163 km päivlaskmha-lodeheze orhal, 188 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Proletarsk 29 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 32 km avtotedme vai raudtedme, i Gorodovikovsk (Kalmikii) 53 km suvipäivnouzmha orhal vai 60 km avtotedme.

Sal'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 61 316 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 61..64 tuhad eläjad vll 1986−2011 (64 700 rist. vl 1998).

Rahvahad (2010): turkad — 1,6%, armenijalaižed — 1,3%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,3%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Sal'skan industrialine tehnikum[2], Sal'skan medicinine tehnikum[3], Sal'skan ekonomikan da oiktusen tehnikum[4], Sal'skan kozakišton kadetine proflicei.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk