Doneck (Venäma)

Рувики-späi
Doneck
Донецк-Россия Стела Донецк.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
48°20′13″ с. ш. 39°56′42″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1681
Pind
  • 112
Высота 120
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 47 770 чел. (1 vilukud 2018)[1]
Lugud
Telefonan kod 86368
Počtan indeksad 346330–346342

Официальный сайт(ven.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Doneck (ven.: Доне́цк) om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas-lodehes.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1681 kuti Gundorovskai-stanic (ven.: станица Гундоровская). Nevondkundaližen aigan se šingotihe kivihilen samižel. Stanic oli okkupiruidud nacistoil (heinku 1942 — 15.02.1943) Toižen mail'man sodan aigan. Kätihe radnikžiloks vn 1945 tal'vkus. Se sai lidnan statusad vl 1951 Gundorovk-nimitusenke (ven. Гундоровка). Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1955 30. päiväl kezakud. Mülütihe lidnanvuittušt Gundorovskii-žilod lidnha vl 2004.

Doneck šingotase tekstil'fabrikal i sauvondmaterialiden pästandal (savič). Venäman röunpäličmänendtaho Ukrainan röunanno. Kivihilen samine da ümbriradmine tuli lophu vl 2010, ekskavatortegim eile rados.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Severskii Donc-jogen oiktal randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, röunatab Ukrainan Luganskan agjanke päivlaskmas, lodehes i suves. Om ümbärtud Kamenskan agjan territorijal toižiš sijiš. Matkad Rostovhasai Donal om 145 km suvhe orhal vai 167 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kamensk Šahtil 15 km päivnouzmha orhal vai 25 km avtotedme, i Sorokine (Ukrain) 15 km päivlaskmha orhal vai 23 km avtotedme.

Doneck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vl 1959 lidnan ristitišt oli 42 369 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 50 098 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 52 100 eläjad vl 2005. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma avaitud lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 93,9%, ukrainalaižed — 3,3%, toižed rahvahad — 2,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Doneckan tegimištoliž-gumanitarine tehnikum.[2]

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk