Aksai (Rostovan agj)

Рувики-späi
Aksai
Аксай, улица Гулаева, 108.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
47°16′00″ с. ш. 39°52′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1570
Pind
  • 15
  • 67,5
Высота 80
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 48 372 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 86350
Počtan indeksad 346720–346724

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Aksai (ven.: Акса́й «vauged valu» vai «vauvaz van» türkižiš kelišpäi) om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan suvipäivlaskmas. Se om Rostovan Donal päivnouzmaine ezilidn, Aksain rajonan administrativine keskuz (vspäi 1936).

Istorii

Ezmäižed eländpunktad mainitasoiš lidnan territorijal vl 1570. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1742 kuti kozakoiden Ust'-Aksaiskii stan (lidnut). Vspäi 1797 oli Ust'-Aksaiskai-stanic (ven.: станица Усть-Аксайская). Möhemba Ust'-sana kadoi nimitusespäi. Aksaiskai-stanic sai lidnan statusad vn 1957 23. päiväl tal'vkud.

Aksai šingotase mašinansauvomižel (maižanduzmašinoiden palad), laivoiden kohendusel da sauvomižel[2], sauvondmaterialiden pästandal (savič, beton, stökoltegesed).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Donan Aksai-hijaman oiktal korktal randal, 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Aksai röunatab Rostovan Donanke päivlaskmas, keskust lidnoiden počtamtoiden keskes om 12 km. Toižed lähembaižed lidnad oma Novočerkassk 24 km pohjoižpäivnouzmha-pohjoižhe orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme, i Bataisk 17 km suvipäivlaskmha orhal, 24 km avtotedme vai raudtedme. Aksai-raudtestancii radab lidnas. «Don»-manten (M4-trass) «Šahti — Bataisk»-avtotekeskust om lidnan päivlaskmaižeks röunaks.

Aksai om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 9 800 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 41 969 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid om olmas lidnas.

Rahvahad (2002): venälaižed — 89,8%, ukrainalaižed — 3,0%, armenijalaižed — 2,5%, azerbaidžanlaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 3,1%.

Professionaližen opendusen aluzkund om Aksain tehnologine tehnikum[3]. Äi toižid lähembaižid aluzkundoid ratas Rostovas Donal.

Homaičendad

Irdkosketused



Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk