Novočerkassk

Рувики-späi
Novočerkassk
Novoch Triumph arc.JPG
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
47°25′20″ с. ш. 40°05′38″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Q109493315?
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1805
Pind
  • 128
Высота 80
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 163 674 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 8635
Počtan indeksad 346400–346499

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Novočerkassk (ven.: Новочерка́сск) om Venäman lidn da lidnümbrik Rostovan agjan päivlaskmas. Se om Rostovan Donal pohjoine ezilidn, agjan nellänz'-videnz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud ülüdel kaičemha tahod kebnas vl 1805 semendkun 18. (30.) päiväl kuti Donan sodavägiden man (agj vspäi 1870) Uz' Čerkassk-pälidn (ven.: Новый Черкасск). Edeline agjan pälidn oli Čerkassk (nüg. Staročerkasskai-stanic Aksai-lidnanno) Donan randal, i se alištui sur'vezile joga vodel. Raudte läbiti lidnad vl 1864. Novočerkassk oli okkupiruidud nacistoil (25.07.1942 — 13.02.1943). Oli Novočerkasskan rajonan (1944−1963) administrativižeks keskuseks. Tedotihe Novočerkasskad kozakišton mail'man pälidnaks ühtenzoittud suiman aigan Moskvas vn 1993 heinkus.

Novočerkassk šingotase elektrovedimiden tegimel, Novočerkasskan GRES:al, raudmetallurgijan tegesiden pästandal (elektrodad, magnitad), aviamašiništon tegimel, lämuzmašiništon edheotandal, sömtegimištol (lihakombinat, oludtegim), koumel omblendedheotandal (naižsobad, specialižed sobad), mugažo 20 tedoinstitutad ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Aksai-jogen (Donan oiged ližajogi) i sen Tuzlov-ližajogen randoil, 101 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rostovan Donal röunhasai om 20 km suvipäivlaskmha orhal, 25 km avtotel vai raudtel, keskushesai — 37 km orhal vai 42 km avtotel. Toižed lähembaižed lidnad oma Šahti 22 km pohjoižhe orhal, 27 km avtotedme vai raudtedme, i Aksai 24 km suvipäivlaskmha-suvhe orhal, 26 km avtotedme vai raudtedme. Koume raudtestancijad ratas lidnas, suvespäi pohjoižhe: Novočerkassk, Hotunok, Lokomotivstroi. «Don»-avtote (M4) ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi, vižkilometrine sarak tuleb lidnha sišpäi.

Novočerkassk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Röunatab Aksain rajonanke suves i päivlaskmas, Oktäbrin rajonanke pohjoižes i päivnouzmas.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 81 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 168 746 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 185..189 tuhad eläjid vll 1985−1999 (189 tuh. rist. vozil 1991 i 1994). Ortodoksižen hristanuskondan kaks' päjumalanpertid i kahesa jumalanpertid oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 93,8%, ukrainalaižed — 1,7%, armenijalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,9%.

Professionaližen keskopendusen aluzkundad oma seičeme kolledžad, sidä kesken Novočerkasskan tegimištoližtehnologijoiden da ohjandusen kolledž[2], tehnikum-internat, Suvorovan škol i kadetkorpus. Üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad ratas lidnas.

Homaičendad

Irdkosketused



Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk