Novoaleksandrovsk

Рувики-späi
Novoaleksandrovsk
Novoalexandr.jpg
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]
45°29′36″ с. ш. 41°13′06″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1804
Pind
Высота 110
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 26 767 чел. (2021)[4]
Lugud
Počtan indeksad 356000
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Novoaleksandrovsk (ven.: Новоалекса́ндровск) om Venäman lidn Stavropolin randan lodehes. Se om Novoaleksandrovskan lidnümbrikon (edel vn 2017 semendkud — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1804 kuti Novoaleksandrovskai-stanic (ven.: станица Новоалександровская) kozakištol i sirdnikoil Venäman keskuzgubernijoišpäi elänzoitmaha tahondad, miše varmitada valdkundan suviröunad i teid Mustmerennoks. Stanic sai lidnan statusad vl 1971 nügüdläiženke nimenke.

Novoaleksandrovskan ižandusen päsarakod oma sauvondmaterialiden pästand (savič, betontegesed) i sömtegimišt (lihakombinat, elevator, jauhon tehmine), mugažo kombisötken tegim i stökolmülütimiden tegim ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Rasševatk-jogen randoil (ven.: Расшеватка 74 km pitte, Jegorlikan i Manič-jogen hurapol'ne bassein), 131 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Novoaleksandrovsk seižub kesked maižanduzrajonad, toižetujan nepstoindan zonas, paneb 450..550 mm sadegid vodes keskmäras. Matkad Stavropolihesai om 77 km suvipäivnouzmha orhal.

Rasševatk-raudtestancii radab vspäi 1897, sijadase «KropotkinStavropol'»-jonol.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 26 757 ristitud, ümbrikon ristitišton kaks' videndest. Vl 2018 lidnan ristitišt oli 26 997 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 29 tuhad eläjid vozil 1996−2000.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 89,5 %, armenijalaižed — 3,6 %, čiganalaižed — 3,3 %, toižed rahvahad — 3,2 %, rahvahuden ozutandata — 0,4 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[5] oma avaitud lidnas: Mikoi-arhangelan jumalanpert' i ph. Ioann Vostorgov-moknikan časoun'.

Stavropolin kooperativižen tehnikuman filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk