Blagodarnii

Рувики-späi
Blagodarnii
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]

45°06′10″ с. ш. 43°25′31″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1782

Pind
Высота

160

Aigvö

UTC+3:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 30 827 чел. (2021)[4]
Lugud
Telefonan kod

86549

Počtan indeksad

356420

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Blagodarnii (Stavropolin randan keskuses. Se om Blagodarnijan lidnümbrikon (edel 2017. vot — rajonan) administrativine keskuz.

Istorii

Lugetas 1782. vot eländpunktan alusenpanendan oficialižeks vodeks, zavottihe Soldatskoje-küläks. 19. voz'sadal nimitihe sidä Blagodarnoje-žilo-ki (ven.: село Благодарное), kaks' nimed oli ühtel aigal. Vspäi 1900 kätihe makundan keskuseks. Vozil 1920−1922 Blagodarnii oli i vn 1971 9. päiväspäi sügüz'kud om lidnan statusanke.

Blagodarnijan ižandusen päsarak om sömtegimišt: lindkombinat, elevator, leibän edheotand, maidon kompanii, «Agroprodukt».

Geografijan andmused

Lidn sijadase Märg Buivol-jogen randal (Kumanjogen hura ližajogi), Stavropolin ülüdel, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stavropolihesai om 115 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn om Svetlograd 50 km lodeheze orhal, raudtedme vai 67 km avtotedme.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 725 ristitud, rajonan ristitišton pol'. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 31 293 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 34 tuhad eläjid vozil 1998−2005 (34 500 ristitud vll 2002−2003).

Rahvahad (enamba 1% vl 2010): čiganalaižed — 7,5%, turkad — 1,8%, toižed rahvahad — 5,0%, rahvahuden ozutandata — 0,3%.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[5] oma avaitud lidnas: Aleksandr Nevskijan jumalanpert', Tazostadud apostolha Vladimiran jumalanpert', Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden pühäpert'-časoun', Kosman i Damianan časoun', mugažo Pedran da Fevronijan jumalanpert' om sauvomas.

Blagodarnijan agrotehnine tehnikum[6] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Blagodarnijan lidnankund om tühjitadud vn 2017 1. päiväl semendkud, sen pind oli 30,61 km². Jäl'gmäine lidnan pämez' oli Dmitrii Tormosov (tal'vku 2015 — sulaku 2017).

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

«Svetlograd — Budönnovsk»-avtote i raudte läbitadas lidnad. Raudtestancii om Blagodarnoje-nimenke, raudte radab ajamha jüguid vaiše.

Homaičendad

Irdkosketused



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk