Kadui

Рувики-späi
Kadui
Kaduy Ent.jpg
59°12′ с. ш. 37°09′ в. д.GЯO
Valdkund
Eläjad
Eläjad
  • 11 485 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod 81742
Počtan indeksad 162510 da 162512
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kadui (ven.: Ка́дуй) om Venäman lidnanvuitte žilo Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Kadujan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1904 kuti Kadui-raudtestancii «PiterVologd»-keskustal. Sil vodel saudihe raudtestancijan pertid. Jonused ajaškanziba vspäi 1906. Stancii om nimitadud Kadui-külän mödhe, kudamb sijadase seičemes kilometras pohjoižpäivnouzmha. Sauvomižen aigan sirdihe raudted projektan rindataden ümbärdamha Andog-jogi, no nimitihe stancijad projektan mödhe. Vl 1927 Kadui-stancii kändihe ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vl 1947 kezakun 7. päiväl se sai lidnanvuiččen žilon statusad 2,5 tuhad ristitištonke.

1960-70-nzil vozil zavottihe sauda Čerepovecan GRES:ad lodeheze žilospäi. Nügüd' nece lämuzelektrostancii om žilon da rajonan kaikiš suremb edheotand, sen agj om 6 tuh. ristitištonke, mülüb municipaližhe ühtnikha.

Municipaline «Kadui-žilo»-ühtnik om olmas vspäi 2006, se völ mülütab koume pen't küläd 119 eläjanke (vl 2016): Čuprino, Koptelovo, Krükovo. Žilonpäiv praznuičese kezan jäl'gmäižel sobatal.

Kadujan ižandusen sarakod oma lämuzenergetik (Čerepovecan GRES 450 MVt vägevudenke), sauvondmaterialiden pästand (metallkonstrukcijad, sauvondblokad, faner), sömtegimišt (vintegim, möukun konserviruind), pumaterialan süvä ümbriradmine (fanerpakuitez, ezitegesed meblin täht), maižanduz, kalankazvatuz. Ende punümbriradai tegim, gofriruidud kartonan tehmine i maidtegim radoiba žilos mugažo.

Geografijan andmused

Žilo sijadase rajonan suvipäivnouzmas, läbipäzmatomiden soiden keskes, Sudanjogen (Volgan bassein) oiktal randpolen da «ČerepovecVolhov»-raudten keskes. Sudanjogen pen' oiged Voron-ližajogi läbitab žilod. Matkad Vologdhasai om 156 kilometrad päivnouzmha orhal, 172 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čerepovec, 44 kilometrad päivnouzmha orhal, 58 km avtotedme. Rajonan toine lidnanvuitte Hohlovo-žilo sijadase 15 km päivnouzmha avtotedme, läz A114-trassad.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +3,2 C°, heinkun +17 C°, tal'vkun-uhokun −8..−10 C°.

Kadui jagase videks agjaks: Vanh Kadui (läz raudtestancijad), GRES, DOZ (punümbriradai tegim), Sudan reid i Hutorok («futorut»), niišpäi nell' oma ühtenzoittud rengaztel.

Tobmuz

Kaik 16 ezitajad mülüdas municipaližen ühtnikan Nevondkundha (ven.: Совет муниципального образования). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund)[4]. Heiden valdatusiden strok om nell' vot. Aleksandr Marčenko radab sen ezimehen.

Lidnankundan Administracijan pämez' om Vasilii Burlov vn 2018 vilukuspäi. Edeline lidnankundan Administracijan pämez' om Nikolai Ševelöv (kezaku 2005 — viluku 2018). Administracijan südäin: administracijan pämehen varapämez', viž palakundad, kaik om 16 radnikad[5].

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 11 798 ristitud (kaikiš suremb ristitišt), vl 2010 — 11 291 ristitud. Rajonan kaikenaigaižen ristitišton kaks' koumandest eläb žilos. Vl 2016 žilon ristitišt oli 11 252 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Filipp Irapalaižen puine jumalanpert'[6] om avaitud žilos vl 1998.

Kodirandantedištandmuzei, kul'turpert', sädamižen lapsidenkeskuz, sportškol, fizkul'turiž-tervehtamižkompleks i ujundbassein ratas žilos.

Opendusen aluzkundad oma kaks' keskškolad i energetine kolledž[7] profopendusenke.

Transport

Avtotesarak «VologdUz' Ladog»-mantespäi (A114-trassaspäi) tuleb žilho. Avtobusad oma kundaližeks transportaks žilon südäimes.

Kadui-raudtestancii radab žilos.

Homaičendad

Irdkosketused