Kadujan rajon
Znam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Administrativine keskuz | Kadui |
Eläjiden lugu (2015) | 16,997 ristitud |
Pind | 3,262,62 km² |
Kadujan rajon Кадуйский район |
Kadujan rajon (rajon Vologdan agjas.
Administrativine keskuz om Kadui-žilo (rajonan ristitišton kaks' koumandest).
Istorii
Rajonan aluz om pandud vl 1927 elokun 1. päiväl Leningradan agjan Čerepovecan ümbrikos. Vl 1930 heinkun 23. päiväl heitihe ümbrikod, i vhesai 1937 rajon mülüi Leningradan agjaha kuti administrativine ühtnik. Vs 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi mülüb Vologdan agjaha. Vozil 1962−1965 rajonan territorii mülüi Babajevon rajonha. Rajon om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 1965.
Geografijan andmused
Kadujan rajon om Vologdan agjan suvipäivlaskmaine taho. Pind — 3 262,62 km². Mec otab territorijan nell' videndest.
Om röunoid 4 Vologdan agjan rajonanke:
- päivnouzmas da suvipäivnouzmas Čerepovecan rajonanke;
- suvipäivlaskmas Ustüžnan rajonanke;
- päivlaskmas Babajevon rajonanke;
- pohjoižes Belozerskan rajonanke.
Znamasine jogi om Sud sen ližajogidenke (Andog, Kolp' da tž.). Se läbitab rajonad lodehespäi suvipäivnouzmha. Kaik joged mülüdas Sudanjogen (Kaspijan meren) basseinha.
Reljef om tazo süviden jogialangoidenke.
Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (mouckivi, sauvondkivi, letked, saved), mec, reskvezi.
Vs 2015 keväz'kun 25. päiväspäi rajonan territorii alajagase 4 municipaližhe ühtnikha: 2 lidnkundha da 2 küläkundha.
Tobmuz
Vspäi 1991 Nikolai Dekteröv radab rajonan da sen administracijan pämehen kudenden strokun jäl'geten. Kaik rahvaz valičeb rajonan pämest videks vodeks. 4 ohjandust da 4 komitetad alištudas rajonan administracijale.
Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline Suim (ven. Муниципальное Собрание) 15 ühtnijanke. Heiden kesken niken ei rada Suimas kaikenaigašti. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Sergei Lukjančenko radab Suiman ezimehen vl 2015.
Järgvaličendad Municipaližhe Suimha oliba vl 2012 keväz'kun 4. päiväl. Valitihe rajonan pämest järgkerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (enččed oliba vozil 1996, 1999, 2003 da 2008).
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 17 754 ristitud.
Kaik om 202 eländpunktad rajonas, sidä kesken 2 lidnanvuittušt žilod, 6 žilod, 191 küläd, 2 raudtestancijad da 1 raudtesarak.
Toine sur' eländpunkt om lidnanvuitte Hohlovo-žilo (2,4 tuh. rist. vl 2015).
Ižanduz
Rajonan kaikiš suremb edheotand om Čerepovecan GRES. Se om kaikiš suremb elektrostancii Vologdan agjas, londuseline gaz om sen poltuseks. Toižed ižandusen sarakod oma raudte- da gazanveimtransport, mecan varhapanend da süvä ümbriradmine, sömtegimišt da maižanduz, metallkonstrukcijoiden tehmine, turizm.
Homaičendad