Int

	Int
Флаг[d]	Герб
	66°02′23″ с. ш. 60°07′53″ в. д.GЯO
Valdkund	Sovetskii Sojuz;
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1942
Высота	50
Aigvö	UTC+3:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼20 271 чел. (2021);
Lugud
Telefonan kod	82145
Počtan indeksad	169840–169849
-
	Официальный сайт
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Int (Komin Tazovaldkundan pohjoižpäivnouzmas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Int-žilo Kožvan rajonas samha GULAG:an türmatud mehed sauvoiba «Üläint-žilonke keskuseks, i sil-žo vodel 4. päiväl redukud rajon sai lidnan statusad täuzin.

Int šingotase hilen samižel tähäsai, karbidan i ferroühthesuladusiden tegimel (vspäi 2021), raudbetontegesiden edheotandal, leibtegimel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase mectundras, Sur' Int-jogen hural randal (Pečoran bassein) 50 m ü.m.t. kortte, ani päivlaskmha Uralmägiden pautkilpäi. Om sijaližid avtoteid vaiše, ei voi sadas avtol toižiš lidnoišpäi Inthasai avtotedme. Matkad Siktivkarhasai om 665 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om subarktine kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –4,3 C°, kezakun-elokun +9..+14 C°, tal'vkun-uhokun –17..–21 C°. Paneb sadegid 490 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (58..63 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (24..29 mm kus).

Kaik kaks' lidnanvuittušt žilod i 20 muite žilod da küläd mülüdas Intan ümbrikho, 2 706 eläjanke (2017), kaikiš suremb om lidnanvuitte Üläint-žilo (1059 rist. vl 2017). Lidnan ümbrikon pind om 30 100 nellikkilometrad.

Eläjad

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 32 080 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 60 700 eläjad vl 1992. Se poleni londuseližen gazan kävutandan levigandusen tagut i kivihilen kaivusiden sauptandan taguiči, vaiše üks' kaivuz jäi kudespäi. Kaik 26 271 eläjad oli lidnas vl 2017.

Rahvahad (lidnan ümbrikos, vn 2010 rahvahanlugemine, enamba 0,5 %): komilaižed — 10,4 %, marilaižed — 0,6 %, čuvašalaižed — 0,6 %, litvalaižed — 0,5 %, toižed rahvahad — 3,2 %; rahvahuden ozutandata — 9,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid^[2] oma avaitud lidnas: Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpert' (om saudud vll 1990−2005) i Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (letihe vll 2000−2013).

Vorkutan arktižen kaivuzpolitehnižen kolledžan Intan filial^[3] (ende Intan politehnine tehnikum) om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Transport

Int-1-raudtestancii radab lähižes Üläint-žilos vspäi 1949. Lidn ei ole ühtenzoittud manteil toižidenke lidnoidenke.

Sijaline civiline Int-lendimport (ИНТ / INA, kuz' tuhad passažiroid vl 2014) sijadase kahtes kilometras pohjoižhe lidnaspäi külätahondas. Sišpäi tehtas reisid Intan ümbrikodme, Nencan avtonomižen ümbrikon žiloihe da Siktivkarha.