Vuktil

Рувики-späi
Vuktil
komi: Вуктыл
Вуктыл. Коммунистическая улица. - panoramio.jpg
Герб
Герб

63°52′00″ с. ш. 57°19′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1964

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 9322 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod

82146

Počtan indeksad

169570

-

Официальный сайт

lugeda  diskussii  redaktiruida

Vuktil (komi: Вуктыл, ven.: Вукты́л) om Venäman lidn Komi Tazovaldkundan päivnouzmas. Om Vuktilan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks (vozil 2006−2015 nimitihe Vuktilan rajonaks).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1964 samha Pohjoižen säind»-gazanveim zavodiše täs (Vuktil — UhtToržok). Vl 1984 žilo sai lidnan statusad.

Vuktilan ižandusen päsarakod oma londuseližen gazan samine da transportiruind, mecan varhapanend

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pečor-jogen oiktal randal, 100..109 m ü.m.t. korktusil. Matkad Siktivkarhasai om 530 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Sosnogorsk 168 km päivlaskmha orhal vai 198 km avtotedme i Pečor 142 km pohjoižhe orhal vai 248 km avtol.

Vuktilan lidnümbrik om 22 453 nellikkilometrad pindanke. Kaik kümne pen't žilod da küläd mülüdas sihe Vuktil-lidnan ližaks.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 536 ristitud, rajonan — 14 873 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 19 330 eläjad vl 1989. Vl 2017 kaik 10 205 ristitud elihe lidnas i 12 042 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 0,7 % vl 2010): komilaižed — 10,0 %, čuvašalaižed — 1,1 %, saksalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 3,4 %, rahvahuden ozutandata — 7,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Blagoveššenjan pühäpert'[2] om avaitud lidnas vl 2001.

Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Komin Tazovaldkundan lidnad
Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil