Pečor (lidn)

	Pečor
	komi: Печӧра
	Герб
	65°08′39″ с. ш. 57°13′11″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1940
Pind	34;
Высота	59
Aigvö	UTC+3:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼35 254 чел. (2021);
Lugud
Telefonan kod	82142 и 8(2142)
Počtan indeksad	169601, 169606, 169607 и 169609
-
	Официальный сайт
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Pečor (Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.

Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om viž energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.

Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.

Geografijan andmused

Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Ekstremumad oma –56 C° i +34,9 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, enamba kezakus-redukus (62..77 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (31..33 mm kus).

Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 43 105 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vozil 1987−1998, 66 500 eläjad vl 1991.

Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.

Järed jogiškol^[3] (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i Pečoran tegimištoliž-ekonomine tehnikum^[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Transport

Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas.

Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.

Galerei

Darjal-radar (2008)
Pechora Monastery.jpg

Pečoran Jumalanmaman naižjumalankodi, vn 2009 nägu
Pečoran GRES (2007) i Ural-mäged tagamal
Печорское речное училище - panoramio.jpg

Pečoran jogiškol vl 2016
Pečor-raudtestancii (2015)

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnankundan sait Pečoran rajonan tobmuden oficialižel portalal (pechoragp.pechoraonline.ru). (ven.)

Pečor (lidn) Vikiaitas

	Komin Tazovaldkundan lidnad
	Int \| Jemv \| Mikun' \| Pečor \| Siktivkar \| Sosnogorsk \| Uht \| Usinsk \| Vorkut \| Vuktil

[_15bd2465f028e4c3-1] 1,0 ^1,1 https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx

[2] Pečoran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Pečoran jogiškolan sait (pfgumrf.ru). (ven.)

[4] Pečoran tegimištoliž-ekonomižen tehnikuman sait (pechora-pet.ru). (ven.)

[1]

[3]

[4]