Pečor (lidn)
| Pečor | |||
|---|---|---|---|
| komi: Печӧра | |||
 | |||
|
|||
| 65°08′39″ с. ш. 57°13′11″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1940 | ||
| Pind |
|
||
| Высота | 59 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 82142 da 8(2142) | ||
| Počtan indeksad | 169601, 169606, 169607 da 169609 | ||
|
|
|||
| Официальный сайт | |||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||
_(1983).png)
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Pečor (ven.: Печо́ра, komi: Печӧра) om Venäman lidn da lidnankund Komin Tazovaldkundan pohjoižpalas. Lidn om Pečoran rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn, mülüb rajonha, om sen ühteks koumes lidnankundaspäi.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1940 kuti Pečor-raudtestancii udel «Kotlas — Vorkut»-raudtel i sil-žo vodel jogimehiden Kanin Nem'-žilo (ven.: Канин Нос) Pečor-jogen valdmoidenno sauvomha raudtesildad joges päliči. Vl 1949 ühtištuihe niid da anttihe lidnan statusad nügüdläiženke nimenke i panihe Kožvan rajonan keskuseks (Pečoran rajonan nimi vhesai 1959). Lidn om kaks'palaine nügüd'-ki, sokaz tahond om jogi- i raudtepaloiden keskes.
Vozil 1974−1979 Pečoran GRES om saudud, tähäsai om viž energoblokad 12:späi. Se om lidnan kaikiš järedamb edheotand, radab elektrust londuseližes da kivivoin gazaspäi, andab elektrusen koumandest da sen enamba Komin Tazovaldkundan kulutuzmäraspäi. Valitihe Pečorad, sikš miše Usinskan kivivoipöudod, veden järed purde i Pohjoižen säind-gazanveiman sarak Vuktilaspäi (nüg. «Jamal — Evrop»-gazanveim-ki om läz lidnad) sijadasoiš läz lidnad, dai saudud aigaližen varutusen stancii raketlondas kucub äi energijad.
Sadas kivivoid lidnan ümbrištos 1990-nziden voziden kahtendes polespäi. Raudbetontegesiden (vspäi 1979) i metallkonstrukcijoiden (vspäi 1987) tegimed oma väges.
Geografijan andmused
Lidn om ümbärtud mecoil, sijadase Pečor-jogen oiktal randal, jogen alangištos, 59 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Siktivkarhasai om 588 km suvipäivlaskmha orhal.
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om –1,9 C°, halatoi pord om 70 päiväd. Territorii om Edahaižhe Pohjoižhe tazostadud. Heinkun lämuz +16,1 C°, vilukun — –18,4 C°. Ekstremumad oma –56 C° i +34,9 C°. Paneb sadegid 623 mm vodes, enamba kezakus-redukus (62..77 mm kus), vähemba uhokus-sulakus (31..33 mm kus).
Pečor-lidn om üks'jäine eländpunkt lidnankundas. Sen municipaline ühtnik om sätud vl 2006, pind om 4705,67 km².
Eläjad
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 43 105 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli enamba 60 tuhad eläjid vozil 1987−1998, 66 500 eläjad vl 1991.
Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[2] oma saudud lidnas: naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid i viž časounäd), Ioann-edelkävujan jumalanpert' i Komin Kaikiden Pühämehiden časoun'. Rahvahaližen «Jugid va»-puišton aluzkundad sijadasoiš neciš lidnas.
Järed jogiškol[3] (Piterin vezikommunikacijoiden universitetan filial) i Pečoran tegimištoliž-ekonomine tehnikum[4] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Transport
Pened avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Voib putta lidnha avtos ehtatimel Vuktilaspäi, «Uht — Nar'jan Mar»-avtote om sauvomas. Järed jogiport vedamha jüguid i raudtevedimiden depo oma lidnas.
Sijaline civiline lendimport (ПЧР / PEX) om lidnan jogipalas, sišpäi tehtas reisid Siktivkarhasai. Kamenk-sodail'mbaz om 27 km päivlaskmha lidnaspäi.
Galerei
Darjal-radar (2008)
- Pechora Monastery.jpg
Pečoran Jumalanmaman naižjumalankodi, vn 2009 nägu
Pečoran GRES (2007) i Ural-mäged tagamal
- Печорское речное училище - panoramio.jpg
Pečoran jogiškol vl 2016
Pečor-raudtestancii (2015)
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnankundan sait Pečoran rajonan tobmuden oficialižel portalal (pechoragp.pechoraonline.ru). (ven.)
| Komin Tazovaldkundan lidnad | ||
| Int | Jemv | Mikun' | Pečor | Siktivkar | Sosnogorsk | Uht | Usinsk | Vorkut | Vuktil | ||