Belinskii (lidn)
| Belinskii | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 52°58′00″ с. ш. 43°25′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 190 | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 84153 | ||||
| Počtan indeksad | 442289 da 442250 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Belinskii (ven.: Бели́нский, erz.: Белинской ош) om Venäman lidn da lidnankund Penzan agjan päivlaskmas. Se om Belinskijan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan augotišes kuti Nikol'skoje-žilo (ven.: село Никольское) vai Pen' Čenbar (ven. Малый Ченбар). Žilo mainitase ezmäižen kerdan vn 1723 valdkundmaksoiden revizijas. Se sai makundan lidnan statusad vl 1780 Čembar-nimitusenke (ven.: Чемба́р), nimitihe jogiden mödhe. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1948 17. päiväl semendkud literaturan Vissarion Belinskii-arvostelijan da publicistan (1811−1848) muštoks, hänen laps'aig (1816−1829) mäni neciš lidnas.
Belinskii šingotase elektronikan komponentoiden «Kermet»-tegimel i sömkombinatal. Venämalaižen literaturan abutuzfond radaškanzi lidnas vl 2008.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Pen' Čembar-jogen (ven.: Малый Чембар 33 km pitte) oiktal randal tobjimalaz, Sur' Čembar- i Pen' Čembar-jogiden ühthejoksmusenno (Donan hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 109 km päivnouzmha orhal vai 127 km avtotel. Lähembaižed lidnad oma Kamenk (raudtestancii) 49 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 55 km avtotedme, i Kirsanov (Tambovan agj, raudtestancii) 58 km suvipäivlaskmha orhal vai 83 km avtotedme. «Penz — Tambov»-avtote ümbärdab lidnad ühtes kilometras pohjoižespäi.
Belinskii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 8,33 km².
Eläjad
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 6 006 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 565 ristitud, rajonan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba vai läz 9 tuhad eläjid vll 1989−2009 (9 700 rist. vll 2000−2001).
Rahvahad (2010): venälaižed — 87,1%, mordvinalaižed — 9,5%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 2,1%.
Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid[2] oma olmas lidnas: jumalanpert' i časoun'.
Professionaližen opendusen aluzkund om Kamenkan tehmižtehnologijoiden da edheotaikundan tehnikum, sen Belinskijan filial[3].
Galerei
- Памятник Виссариону Григорьевичу Белинскому. г. Белинский. Пензенская область.jpg
Muštnik Belinskijan oiktastuseks
- Дом-музей В.Г. Белинского.jpg
Belinskijan pert'-muzei
(2018) Lidnan kirjišt i Vladimir Leninan muštnik
(2018)
Homaičendad
Irdkosketused
| Penzan agjan lidnad | ||
| Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii | ||