Kuzneck

Рувики-späi
Kuzneck
Центральная площадь Кузнецка.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
53°07′00″ с. ш. 46°36′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1699
Pind
  • 23
Высота 240
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 78 390 чел. (2021)[1]
Lugud
Telefonan kod 841-57
Počtan indeksad 442530

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kuzneck (ven.: Кузне́цк, tot.: Кузнецк / Күзнәй) om Venäman lidn da lidnümbrik Penzan agjan päivnouzmas. Se om agjan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo Kuzneckan rajonan administrativižeks keskuseks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Petr I-carin Vasilii Nariškin-abunikal vl 1699 kuti Trujovo-Voskresenskoje, sid' Nariškino-žilo. Šingotihe käziradoil i jarmankoil. Se sai makundan lidnan oficiališt statusad nügüdläiženke nimenke Jekaterina II-imperatornaižen käskön mödhe vn 1780 kül'mkus. Vl 1874 raudte läbiti lidnad.

Kuzneck šingotase mašinansauvomižel (cisternad i mašiništon palad nozoltadud gazan täht), sömtegimištol (leibänkombinat, vintegim), nahktegimel i omblendfabrikal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Trujov-jogen hural randal tobjimalaz (ven.: Труёв 63 km pitte, Suran üläjoksmusen hura ližajogi), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Penzhasai om 106 km päivlaskmha orhal, 123 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Sursk i Gorodišče 61 km päivlaskmha orhal, 76 km avtotedme vai raudtedme. «Penz — Sizran'»-avtote mäneb lidnadme. «Penz — Sizran'»-raudte läbitab lidnad. Kuzneck-raudtestancii radab lidnan keskuzpalas.

Kuzneck om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 37 842 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 88 839 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 101 tuhad eläjid vll 1993−1994.

Rahvahad (2010): venälaižed — 84,7%, totarlaižed — 9,2%, mordvinalaižed — 2,2%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Voznesenjan kafedraline päjumalanpert'[2] (1842−1856), viž jumalanpertid, časoun', kaks' vauktustuzkeskust, vanhuskolaižiden loičendpert', protestantizman kaks' jumalanpertid, islaman pühäpert' i medrese ratas lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kuzneckan medicinine, muzikaline, äiprofil'ne[3], pedagogine i elektrotehnikan kolledžad, Kuzneckan informacijan da ohjandusen tehnologijoiden institut[4] (Penzan valdkundaližen universitetan filial).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Penzan agjan lidnad
Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii