Zlink

Рувики-späi
Zlink
52°26′00″ с. ш. 31°44′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Высота 150
Eläjad
Eläjad
  • 5270 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 48358
Počtan indeksad 243600
Avtomašinoiden nomeroiden kod 32
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Zlink (ven.: Злынка) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Zlinkan rajonan administrativine keskuz, agjan kaikiš penemb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud pagenuzil vanhuskolaižil vl 1700. Se sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1959−1988 Zlinkan rajonan territorii mülüi Novozibkovan rajonha. Vspäi 1986 radiacine redustuz painab Zlinkha Černobilin stancijan avarijan jäl'ghe.

Zlink šingotase gipskartonan tegimel, mänetusenmäričimiden i pompiden pästandan edheotandal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (Iputin ližajogi), 151 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Bränskhasai om 220 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme, Vaugedvenäman röunhasai om 11 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Dobruš (Gomelin agj, Vaugedvenäma) 30 km päivlaskmha i Novozibkov 25 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine raudtestancii nimitase Zlink:aks, sijazihe sidä Viškov-žilho 8 km lodeheze.

Pavlovk-žilo (ven.: Павловка, kaikenaigaižeta ristitištota) i Petrovk-külä (ven. Петровка, 83 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Zlinkan ližaks.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 507 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 600 eläjad vl 1917 i 8 754 eläjad vl 1939. Kaik 5 535 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Hristanuskondan Voznesen'jan i Mikulai-čudontegijan jumalanpertid oma olmas lidnas 19. voz'sadan kahtendes polespäi.

Irdkosketused


Bränskan agjan lidnad
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč