Zlink
| Zlink | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Istorii da geografii | |
| Высота |
150 |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod |
48358 |
| Počtan indeksad |
243600 |
| Avtomašinoiden nomeroiden kod |
32 |
| - | |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Zlink (Bränskan agjan suvipäivlaskmas. Se om Zlinkan rajonan administrativine keskuz, agjan kaikiš penemb lidn.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud pagenuzil vanhuskolaižil vl 1700. Se sai lidnan statusad vl 1925. Vozil 1959−1988 Zlinkan rajonan territorii mülüi Novozibkovan rajonha. Vspäi 1986 radiacine redustuz painab Zlinkha Černobilin stancijan avarijan jäl'ghe.
Zlink šingotase gipskartonan tegimel, mänetusenmäričimiden i pompiden pästandan edheotandal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase ühtennimižen jogen randal (Iputin ližajogi), 151 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mecoil. Matkad Vaugedvenäman röunhasai om 11 km päivlaskmha. Lähembaižed lidnad oma Dobruš (Gomelin agj, Vaugedvenäma) 30 km päivlaskmha i Novozibkov 25 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine raudtestancii nimitase Zlink:aks, sijazihe sidä Viškov-žilho 8 km lodeheze.
Pavlovk-žilo (ven.: Павловка, kaikenaigaižeta ristitištota) i Petrovk-külä (ven. Петровка, 83 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha Zlinkan ližaks.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 507 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 600 eläjad vl 1917 i 8 754 eläjad vl 1939. Kaik 5 535 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Hristanuskondan Voznesen'jan i Mikulai-čudontegijan jumalanpertid oma olmas lidnas 19. voz'sadan kahtendes polespäi.
Irdkosketused
| Bränskan agjan lidnad | ||
| Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||