Mglin
| Mglin | |||
|---|---|---|---|
| | |||
|
|||
| 53°03′40″ с. ш. 32°50′54″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Высота | 180 | ||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 48339 | ||
| Počtan indeksad | 243220 | ||
Mglin (ven.: Мглин) om Venäman lidn da lidnankund Bränskan agjan keskuzpalan lodehes. Se om Mglinan rajonan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1154 kuti Zaroi (ven.: Зарой), mainitase ph. Ipatijan Gangralaižen jumalankodin aigkirjas, mugažo Zartii (ven.: Зартый) i Zarub. Oli pandud mantazole mongoliž-totarižen londan aigan. Vspäi 1359 mainitase nügüdläiženke nimenke Litvanman aigkirjoiš.
Mglin sai lidnan statusad vl 1781. Lidn šingotase sömtegimištol (argvoi, sagud, trahmal, leib) i mecedheotandoil (pilindmaterialad).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Sudink-jogen randal (Voronusan ližajogi, Iputin bassein), 180 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Bränskhasai om 103 km päivnouzmha orhal vai 125 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Uneč 32 km suvipäivlaskmha i Suraž 36 km päivlaskmha avtoteil.
Mglin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 916 ristitud, rajonan nell' ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1913 (9 900 rist.) i vl 1998 (9 000 rist.). Ortodoksižen hristanuskondan Jumalanmaman Emäganpäivän päjumalanpert' (saudihe vll 1815−1830) da kaks' jumalanpertid oma olmas lidnas.
Bränskan agrarižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.
Irdkosketused
- Lidnankundan lehtpoled Mglinan rajonan tobmuden aluzkundoiden oficialižel saital (mgladm.ru). (ven.)
| Bränskan agjan lidnad | ||
| Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč | ||