Usman'

Рувики-späi
Usman'
Свято-Успенская церковь (Усмань).jpg
Герб
Герб
52°03′00″ с. ш. 39°44′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1645
Высота 140
Eläjad
Eläjad
  • 19 662 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 47472
Počtan indeksad 399370

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Fail:Реальное училище Усмань.jpg
Lidnan äiprofil'ne kolledž (2015), realižen školan istorine pert'.

Usman' (ven.: У́смань) om Venäman lidn da lidnankund Lipeckan agjan suves. Se om Usmanin rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1645 kuti puine lidnuz makundan lidnan statusanke. Lidnuz oli tarbhaine i oli udessündutadud vl 1684, vaiše rova i pudotez jäiba sišpäi 1780-nzil vozil. Torgovanoiden istorine pertišt om kaičenus hüvin.

Usman' šingotase valamižmašiništon tegimel, tabakfabrikal, sömtegimištol (leibänkombinat), mugažo mebel'- i omblendfabrikad ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan suves, ühtennimižen jogen randal (ven.: У́смань 151 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Voronežan agjhasai om 15 km suvhe i päivlaskmha orhal. Matkad Lipeckhasai om 62 km pohjoižhe orhal, 74 km avtotel vai 70 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Voronež (Voronežan agj) 55 km suvipäivlaskmha orhal, 72 km avtotedme vai 61 km raudtedme, Zadonsk 67 km lodeheze orhal vai 84 km avtotedme, i Gräzi 52 km pohjoižhe orhal, 58 km avtol vai 53 km raudtel. Usman'-raudtestancii radab lidnas «Gräzi — Voronež»-keskustal vspäi 1868.

Usman' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 12,66 km².

Eläjad

Vl 1897 ristitišt oli 10 000 eläjad, vl 1931 — 13 600 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 18 685 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..21 tuhad eläjid vll 1970−2003 (21 tuh. rist. vl 1992). Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma olmas lidnas: Bogojavlenskii-päjumalanpert' (om udessündutadud vll 2000−2015), Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' (om saudud tošti vll 1905−1907, enččen Ph. Sofijan naižjumalankodin pala) i ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert' (om saudud vozil 2016−2020).

Rahvahad (2010): venälaižed — 98,2%, toižed rahvahad — 1,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Usmanin äiprofil'ne kolledž[4] i Usmanin tegimištoliž-tehnologine kolledž[5].

Homaičendad

Irdkosketused



Lipeckan agjan lidnad
Čapligin | Dankov | Gräzi | Jelec | Lebedän' | Lipeck | Zadonsk | Usman'