Soligalič

Рувики-späi
Soligalič
Fail:Soligalich ResurrectionMon 0765.jpg
Герб
Герб
59°05′00″ с. ш. 42°17′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1335
Pind
  • 8
Высота 130
Eläjad
Eläjad
  • 5534 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 49436
Počtan indeksad 157170
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Soligalič (ven.: Солига́лич, Venäs oli Соль Галичьская Galičun Sol) om Venäman lidn da lidnankund Kostroman agjan lodehes. Se om Soligaličun rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1335 kuti Sol' Galičskai (Galickai) (ven.: Соль Галичьская (Галицкая)). Se mülüi Galičun ruhtinazkundha. Lidn šingotihe keitandsolan samižel (vhesai 1823), sid' pajad radoiba sijaližel raudal soišpäi. Puine lidnuz oli olmas Kostrom-jogen hural randal 16. voz'sadal. Mouckiven löudmižsijad abutihe leta kivižid sauvusid jo 17. voz'sadal.

Soligalič sai makundan lidnan oficiališt statusad vl 1778. Mecan varhapanend da ümbriradmine leviganzi 20. voz'sadaspäi. Sarak Monzan raudtespäi tuli lidnha 1960-nzil vozil.

Soligalič šingotase pupertinsauvondan tegimel[3], sömtegimištol (konservtegim[4]), mouckiven kombinatal[5] pohjoižes Turovk-ezilidnas, bal'neologižeks kurortaks (vspäi 1841).

Geografijan andmused

Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Kostrom-jogen (Volgan hura ližajogi) üläjoksmusen oiktal randal tobjimalaz, 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, ani päivlaskmha Galičun ülüdespäi. Matkad Vologdan agjan röunhasai om 15 km lodeheze orhal vai Monzan raudtedme, agjan Kostrom-keskushesai om 165 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. Lähembaine lidn om Čuhlom 42 km suvipäivnouzmha orhal vai 48 km avtotedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,9 C°, kezakun-elokun +15..+18 C°, tal'vkun-uhokun −9..−12 C°. Ekstremumad oma −52 C° i +36 C°. Paneb sadegid 600 mm vodes, enamba kezakus-uhokus (70..79 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (28..29 mm kus).

Soligalič om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 54,2 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 438 ristitud, rajonan kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 7 500 eläjad vl 1992. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 5 976 eläjad.

Ortodoksižen hristanuskondan kümne pühäpertid[6] oma lidnas, niišpäi äjad ei ole rados: Hristan Eläbzdusen jumalankodi ühtennimiženke päjumalanpertinke, Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert', Ristan Zdviženjan (Borisan da Gleban) päjumalanpert' i seičeme jumalanpertid.

Čuhloman mectegimišton tehnikuman Soligaličun filial[7] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Lidnan Administracijan jäl'gmäine pämez' oli Väčeslav Čižikov (2008−2018). Vspäi 2019 Soligaličun rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Kostroman agjan lidnad
Bui | Čuhlom | Galič | Kologriv | Kostrom | Makarjev | Manturovo | Nei | Nereht | Soligalič | Šarj | Volgorečensk