Nikolan da Adrian Andrusovan monastir'
| Monastir' | |
| Nikolan da Adrian Andrusovan monastir' | |
|---|---|
| Nikolan da Adrian Andrusovan monastirin irdnägo (XIX voz'sada) | |
| 60°59′37″ с. ш. 32°35′48″ в. д.GЯO | |
| Valdkund |
|
| Sija | Iljinskii[d] |
| Uskond | ortodoksine uskond |
| Jeparhii | Karjalan |
| Tegii | Andrian Ondrusov |
| Kacui | igumen Tit (Bukanov) |
| Status |
|
| Rad | radab |
Nikolan da Adrian Andrusovan monastir' (ven.: Нико́льский Адриа́но-Андру́совский монасты́рь, mugažo ven.: Ондру́совский, ven.: Андрусова Николаевская пустынь) om Venäman ortodoksižen jumalanpertin Petroskoin jeparhijan mužikoiden monastir', mitte sijadase Ladogan järven päivnouzman poles, Oloncan rajonas Karjalas, 25. kilometras Olonec-lidnaspäi. Monastirin augonpanii om voz'sadan XVI augotišen Valaaman monastirin shimonah, prepodobnijan Aleksandr Süvärilaižen openik prepodobnii Adrian Andrusov.
Istorii
Augonpanend
Prepodobnii Adrian Andrusov (om sündunu dvor'aninan Ondrei Zavališin-nimel) oli bohatan Andrejevščina-imenijan ižandan, mitte oli 9 virstas prepodobnijan Aleksandr Süvärilaižen monastirišpäi (koli 30. elokud vodel 1533). Vodel 1493 pedrmectusen aigan hän vastsi Aleksandr Süvärilašt, sidä jäl'ghe hän zavodi paksus tulda Aleksandr Süvärilaižennoks, miše kundelta hänen nevondoid. Möhemba zavodi toda leibäd hänen openikoile. Hän jäti imenijan da tuli Valaaman monastirihe Andrian-nimel. Kuverz'-se vot päliči Aleksandr Süvärilaine blaslovi Adrianad elämaha Ladogan järven nemel üksitud rahvahaspäi tahol. Hänennoks tuliba toižed velled da pigai monahad sauvoiba kaks' jumalanpertid — Pühä Bogorodican da Nikolan muštoks. Vasilii III lahjoiči milostinan ičeze rahavaraspäi Adrianan monastirin vellile da toivoti antta sidä kahtes vodes kerdan. Völ hän päzuti monastirin kalatusen maksuspäi.
Vodel 1546 Prepodobnii Adrian Andrusov (Ondrei Zavališin) om pannu Nikolan da Andrusovan monastirin augun[1].
Ühten starinan mödhe, Adrianan monastirin kohtas, Salo-sarel ("tihed mec"), peitihe razbainikad, kudambad tehtihe vargastuztegoid Ladogan järvel. Kül'dümatomale atamanale ei tulend mel'he, miše hänen ižandoičendan röuniš tuli pühäsija, sikš hän käski inokoile lähtta poiš. Adrianal ei olend rahoid, miše antta maksud, sikš hän pakiči razboinikad jätta vargastuzradod da antta nemen jumalahižile radnikoile da toivoti pakita Jumalan edes hänen prostindas. Ezmäi ataman nagroi Adrianan sanoiš, no hän muga hätken pakiči, miše ataman hökkähti da sanui: "Elägat".
Kuverz'-se aigad päliči nece ataman vastsihe toižen razbainikoiden joukunke, mitte eli Storoževskan-susedsarel, hän oli vägestadud, sidodud da jättud venehe. No äkkid ataman nägišti ičeze edes prepodobnijad Adrianad, kudamb sanui: "Jumalan armahtusen mödhe, Kudamban täht pakičim sinai monastirin velliden prostindad, sinä olet pästtud valdale", da kadoi. Ataman nägišti miše hän om valdal, seižub randal da ümbri nikeda ei ole. Hän rigehtusiš mäni prepodobnijan Adriananno da löuzi kaikid vellid loičendal — kut ozaižihe, prebodobnii nikuna ei olend lähtnu monastirišpäi. Razbainik lanksi hänen jaugoihe da pakiči otta händast velliden keskhe. Hän jäi monastiriš da lopi ičeze elon pakites prostindad. Mugažo tegihe i toižen razbainikoiden joukun atamananke. Prepodobnijan Adrianan lončendoil hän tuli monastirihe Kiprian Storoževskan-nimel.
Monastiriš kulišti čar Ivan Vasiljevič, kudamb abuti monastirile rahoil. Elokus vodel 1549 Andrianad kucttihe otmaha üskhü Ivan Groznijan Anna-tütren valatusele aigan. No, konz hän pörzihe Moskvaspäi monastirihe, händast riktihe Obža-külän maradnikad, sikš ku toivoba löuta hänel rahoid.
Vodel 1551 löuttihe Adrian Ondrusovan pühäjändused. Hänen muštpäivän pidetas 17. semendkud (30. semendkud)[2].
XVI—XVIII voz'sadad
Sured kadotused monastirile toi Venä-Ročilaine voin vozil 1570—1582. Vozil 1572—1573 ročilaine voinmez' Herman Fleming lämoinke da oružjanke mäni Karjalan Priladožjan röunadme. Vozikš 1580 Ondrusovan monastirišpäi jäi vaiše kivisine Nikolan jumalanpert', kaik puižed sauvotused paloiba, a igumen oli riktud.
Romanovoiden valdan aigan monastir' oli udessündutadud. Voz'sadoil XVII—XVIII kuverz'-se aigad nece oli naižiden monastir'[3].
Vodel 1764 Jekaterina II:n sekul'arizacionižen reforman aigan Ondrusovan monastir' heiti radon.
XIX—XX voz'sadad
Monastirin udessündutamine ühtenzoitas Valaaman monastirin Innokentii-igumenanke, kudamb legendan mödhe, voziden 1780 lopus kaks' kerdad čudokahal mahtol kaičihe upondaspäi Ladogan järves Adrianan loičendal da andoi sanan üdessündutada monastirin. No vaiše 30 vot päliči, vodel 1817, vanh Innokentii zavodi todenzoitta ičeze sanad eloho. Sem'on Čusovan da Ondrei Sergejevan rahoile monastir oli udessündutadud da mülütadud Valaaman monastiri ižandoičendaha.
Imperator Aleksandr I vodel 1819 Oloncan gubernijan kävutandan aigal päti kumartas prepodobnijale Adrianale, hän oti satajan maradnikoišpäi da töndui pühämehen grobannoks. Sigä hän pit'kha voiki da satoi loičendoid, a möhemba oigenzi astjoid da kirjoid monasirin jumalanpertin täht.
Vodel 1828, konz oli tehtud Oloncan jeparhii, pühäjändused sirttihe udehe kivesižehe Pühä Bogorodican jumalanpertihe. Adrianan rikondsijal, miččel ende seižui vaiše puine rist, vozil 1882—1885 sauvottihe časoun'an kellončuhunke. Voz'sadan XX augotišeks monastiriš oli kaks' jumalanpertid: Pühä Bogorodican da Nikolan muštoks. Velliden joukus oli vaiše kuverz'-se mest, kudambad oliba igumenan ohjandusel. Monastiriš kaičihe Pühä Praskevan, Valaaman Sergijan da Germanan (Valaaman monastirin augonpanijad) endevanhad jumalaižed da Pühä Nikolan jumalaine, mitte ülenzoitase čudontegijaks[4].
Redukun valdankumaidusen jäl'ghe vodel 1917 Ondrusovan monastir', kut i toižed ortodoksižed monastirid, heiti radon. Monastirin monahad läksiba Valaaman monastirihe, mitte oli Suomen mal, sikš ku se sil aigal Suomi oli eriganu Venäman imperijaspäi, nece azj kaiči monastirin bol'ševikoiden valdaspäi.
Udessündutamine
Voziden 1990 lopus — voziden 2000 augotišes monastirin ma oli mülütadud Iljinskii-külän ortodoksižehe prihodaha[5].
Heinkus vodel 2011 Karjalan Oloncan rahvahaližen municipaližen rajonan administracii andoi Mitrofanijevskan monastirile man palan, mitte om istoriline Nikolan Andrusovan monastirin ma. Sigä kaičihe Vvedenskijan (kezaližen) da Nikolan (tal'veližen) jumanpertiden alused, monastirin aidan čuhundusidenke da kuden kodin alused.
Nügüd'aigal monastirin aktivišti udessündutadas. Sügüz'kus vodel 2013 enččil alusil sauvottihe kaks' pertid, ühtes niišpäi om Pühä Bogorodican Vvedenijan kodijumalanpert' (möhemba sidä nimittihe Pühä Bogorodican Blagoveščenijan jumalanpertikš) sömsijanke da kel'joidenke. Zavodihe velliden korpusan sauvond[6].
Vedädas Vvedenskan da Nikolan jumalanpertiden jändusiden kaivandad. Tahol, kus spudan al oma prepodobnijan Aleksandr Süvärilaižen openikan prepodobnijan Adrian Andrusovan pühäjändused, sauvotihe časoun'an rakanke[7].
Elon mugavuden da elomišton täht om saudud abuhonused da kül'bet'. Om kuivatadud da tazoitadud monastirin mecte[7].
5-6. tal'vkud vodel 2013 monastirihe oli tulnu eriline komissii, miččen pätego kacta voimust sirtta Mitrofanijevan monastirid Iljinskii-külähä da udes nimitada sidä Nikolan da Andrian Andrusovan monastirikš[7]. 19. keväz'kud vodel 2014 Venäman Ortodoksižen Jumalanpertin Pühä Sinodan ištundal pättihe avaita Karjalan Oloncan rajonan Iljinskii-küläs monastirin da panda Тit (Bukanova)-ieromonahad necen monastirin igumenaks[8][9].
Vodel 2016 ezmäižen kerdan jäl'gmäižiš sadas vodes Nikolan da Adrian Andrusovan mužikoiden monastiriš oli vedädud arhijerejan Božestvenii liturgii-jumalanloičend. 8. sügüz'kud monastirin augonpanijan prepodobnijan Adrian Ondrusovan muštpäiväl mitropolit Konstantin ohjanzi Božestvenijan liturgijan, mitte mäni avoin taivhan al. Sen täht altarin istoriližen tahon päl, läz prepodovnijan Adrian Ondrusovan časoun'ad, pandihe vihmkangazkodan.
8. sügüz'kud vodel 2022 Andrusovan monastirin augonpanijan prepodomokičijan Adrian Odrusovan muštpäiväl Karjalan mitropolijan Pämez', Sinodaližen jumalanloičendan komissijan ohjandai, Petroskoin da Karjalan mitropolit Konstantin pühästi udes tehtud Nikolan jumalanpertin da vedi siš ezmäižen Božestvenijan liturgijan Nikolai Čudontegijan muštoks mužikoiden udessündutadud monastiriš[10].
Vodel 2024 Andrusovan monastirin augonpanijan prepodobnomokičijan Adrian Ondrusovan muštpäiväl da monastirin udessündutamižen 10-voččeks jubilejaks Karjalan mitropolijan pämez' Petroskoin da Karjalan mitropolit Konstantin vedi öloičendan da Božestvenijan liturgijan Nikolan jumalanpertiš udessündutadud monastiriš. Jumalanloičendan lopus vladika, papišt da jumalahižed mehed ülenzoitiba Pühä Adrianad hänen rakanno[10].
Monastirin ižandad
- Andrian, prepodobnii mokičai (läz vozid 1520—1549);
- Arsenii (voziden 1582—1589 keskes);
- Pavel, sauvoi (johtutase vodel 1608);
- Iosif (1647)[11];
- Kirill (Čudinov) (1722);
- Innokentii, Valaaman monastirin igumen, ohjandai (vodehesai 1817);
- Tihon, sauvoi (1818)[12];
- Kirill, sauvoi (1819—1822;)
- Iosif, ieromonah (1826—1835);
- Феодор, ieromonah (1835—1852);
- Мефодий, sauvoi, sidä jäl'ghe igumen (1852—1856, 1860—1869);
- Vlasii, ieromonah, ohjandai (1857);
- Gavriil, sauvoi (1858—1859);
- Мoisei (1875—1878);
- Zosima (1878 voz');
- Antonii (1878 voz');
- Savvatii, arhimandrit (1878 voz');
- Gennadii (voziden 1880 augotiž);
- Azarii, ieromonah (1884—1890);
- Аrkadii, иieromonah (voziden 1880 keskel), igumen 17. keväz'kuspäi vodelpäi 1887[13][14];
- Sil'vestr, ieromonah (vozil 1890—1897);
- Iosif, ieromonah (vodelpäi 1897);
- Sergii, ieromonah (1899—1904);
- Filaret, ieromonah (1905);
- Ioil, ieromonah, ohjandai (1906);
- Iona, ieromonah, ohjandai (1907—1912);
- Ksenofont, ieromonah, ohjandai (1913—1914);
- Parfenii, ieromonah, ohjandai (1915—1916)[15];
- Тit (Bukanov), igumen (vodelpäi 2014)[16].
Pühäkal'huded
Monastiriš kaičihe:
- Pühä Praskevan, Valaaman Sergijan da Germanan endevanhad jumalaižed;
- Pühä Nikolan jumalaine, mitte ülenzoitase čudontegijaks;
- Prepodobnomokičijan Adrian Ondrusovan pühäjändused[4].
Homaičendad
- ↑ Календарь знаменательных дат Карелии — декабрь 2021 года. Дата обращения: 26 vilukud 2026.
- ↑ Обретение мощей преподобномученика Адриана Ондрусовского. Дата обращения: 26 vilukud 2026.
- ↑ Суслова Е. Д. Вознесенский Свирский женский общежительный монастырь: повседневная жизнь общины в первой трети XVIII века.
- ↑ 1 2 Поповицкий Е. А. Православные русские обители : Полное иллюстрированное описание всех православных русских монастырей в Российской империи и на Афоне. — СПб.: Изд-во Сойкина П. П., 1909. — С. 712.
- ↑ Вейкки В. Андрусовская пустынь. Дата обращения: 26 vilukud 2026.
- ↑ [https://web.archive.org/web/20131001230402/http://www.grad-petrov.ru/newsindex.phtml?id=1256 Репортаж Александра Ратникова из Никольского Адриано-Андрусовского мужского монастыря]. Дата обращения: 26 vilukud 2026.
- ↑ 1 2 3 Комиссия Синодального отдела по монастырям и монашеству посетила Петрозаводскую епархию. Дата обращения: 26 vilukud 2026. Архивировано 27 tal'vkud 2013 года.
- ↑ Священный Синод Русской Православной Церкви благословил открытие нового монастыря. Дата обращения: 26 vilukud 2026. Архивировано 28 keväz'kud 2014 года.
- ↑ Никольский Адриано-Андрусовский монастырь. Дата обращения: 26 vilukud 2026.
- ↑ 1 2 В день памяти основателя Андрусовского монастыря преподобномученика Адриана Ондрусовского глава Карельской митрополии совершил богослужения в обители. Дата обращения: 26 vilukud 2026.
- ↑ Строев П. М. Списки иерархов и настоятелей монастырей российской церкви — Спб., 1877, с.1011
- ↑ Кожевникова Ю. Н., сборник «Олонецкая епархия. Страницы истории». Дата обращения: 15 vilukud 2026. Архивировано 17 heinkud 2017 года.
- ↑ Награды по духовному ведомству Олонецкой епархии // Олонецкие губернские ведомости. 1887. 29 апреля. Дата обращения: 25 vilukud 2026. Архивировано 1 tal'vkud 2017 года.
- ↑ // Олонецкие губернские ведомости. 1887. 16 мая. Дата обращения: 25 vilukud 2026. Архивировано 1 tal'vkud 2017 года.
- ↑ Барсов Е. В. Алфавитный указатель монастырей и пустынь, упразднённых и существующих в Олонецкой губернии, с их настоятелями // Памятная книжка Олонецкой губернии на 1867 год. Издание Олонецкого губернского статкомитета: Петрозаводск, Олонецкая губернская типография, 1867. — с.10; Памятные книжки Олонецкой губернии за 1858—1868, 1902—1916)
- ↑ ЖУРНАЛЫ заседания Священного Синода от 19 марта 2014 года. Дата обращения: 25 vilukud 2026. Архивировано 22 keväz'kud 2014 года.
Literatur
- Андрусова Никольская пустынь // Олонецкая епархия: страницы истории. — Петрозаводск, 2001. — С. 77—82.
- Понуровский, А. В. Хронология истории Олонецкого района Республики Карелия : основ. даты и события истории. — Петрозаводск: Изд—во ПетрГУ, 2013. — 139 с.
- Кожевникова Ю. Н. Николаевская Андрусова пустынь. XVI—XX вв.. — Петрозаводск: Verso, 2017. — 400 с. — ISBN 978-5-91997-243-3.
