Gvatemal (lidn)
| Gvatemal | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| isp.: Ciudad de Guatemala | |||||
|
|||||
| 14°36′35″ с. ш. 90°31′31″ з. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 25. heinkud 1524[2] | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 1500 ± 1 | ||||
| Aigvö | UTC−6:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Počtan indeksad | 1001 - 1073 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Gvatemal-lidn (isp.: Ciudad de Guatemala, enzne täuz' oficialine form — La Nueva Guatemala de la Asunción) om Gvatemalan pälidn, valdkundan i Keskuzamerikan kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Gvatemal-departamentan administrativine keskuz.
Istorii
Lidnan i valdkundan nimituz nahuatlin kelel (Cuauhtēmallān) znamoičeb «äjiden puiden taho».
Eländpunktan aluz om pandud vl 1776. Necil vodel ispanine kolonialine administracii sirdi Gvatemalan pälidnad neche lidnha (Uz' Gvatemal) De La Ermita-alangištos, sikš miše luja manrehkaiduz mureni Vanh Gvatemal (Santjago-de-los-Kabal'jeros-lidn).
Vspäi 1840 Gvatemal-lidn om ripmatoman ühtennimižen valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan suves, Gvatemalan mägišton suvipäivnouzmas, alangištos, 1500 m korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Pakai-vulkan, se om aktivine.
Klimat om subekvatorialine mägiden. Kun keskmäine lämuz om +18..+21 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1660 mm vodes. Kuiv sezon om kül'mkus-sulakus (0-30 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +6 C°. Manrehkaidused oma paksud (lujad oliba vll 1917 i 1976). Tropižed torokad oleldas lidnas.
Gvatemal-lidn jagase 22 zonaks. Ei ole olmas zonoid nomeranke 20, 22 da 23, niiden territorii läksi planaspäi toižhe municipalitetha.
Eläjad
Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 149 107 ristitud. Läz 4,7 mln ristituid eläb ezilidnoidenke.
Ristitišton kaks' videndest oma kiče-maja-indejalaižed, toižed oma mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) da ispanijalaiženke augotižlibundanke. Eläjiden koume videndest om katoližen jumalankodikundan uskojad, om äi protestantoid-ki.
Transport
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. Transmetro) oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. Transurbano) om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (GUA) sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, Madridha i Bogotha, jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha.
Homaičendad
- ↑ archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ Se conmemora primera fundación de la ciudad de Guatemala
Irdkosketused
| Pohjoižamerikan pälidnad | ||
| Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein | | Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington | ||