Bridžtaun

Рувики-späi
Bridžtaun
angl.: Bridgetown
Bridgetown aerial.JPG
Герб
Герб
13°05′51″ с. ш. 59°37′00″ з. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1628
Pind
  • 38 849 821
Высота 1
Eläjad
Eläjad
  • 110 000 чел. (2014)

Официальный сайт
Fail:Bridgetown.png
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Fail:Barbados2021OSM.png
Bridžtaunan i kaiken saren kart (2021)

Bridžtaun (angl.: Bridgetown) om Barbadosan pälidn da kaikiš suremb lidn. Mülüb Sent Maikl-tulendha, om sen administrativižeks keskuseks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1628, i hätken se oli orjantorguindan keskuseks. Sai nimitust Anglijan Tobaias Bridž-polknikan kanzannimen mödhe (Tobias Bridge), hän oli oigetud sarele vl 1666, käski sodavägil toras Tobagod vaste vl 1673 i ühtni saren ohjanduzkundha vspäi 1674, koli-ki nimitadud hänen oiktastuseks lidnas ezimeletaden. Vl 1958 lidn sai siti-statusad (angl.: city) sijaližen käskusen alusel. Vspäi 1966 Bridžtaun om ripmatoman Barbadosan pälidnaks saudud vl 1961 merikaran tagut.

Bridžtaun šingotase valdmeriportaks[2], valdkundan profopendusen keskuseks, saharrogon ümbriradmižel, turizmal kruizlaivoil i finansižeks keskuseks (ofšor). Barbadosan fondbirž (Barbados Stock Exchange / BSE) radab lidnas vspäi 1987.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Barbados-saren suvipäivlaskmas, Atlantižen valdmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Keskuz om saudud pudotadud son sijas, üks' metr ü.m.t.. Kaks' sildad ühtenzoittas kaidan merilahten randoid.

Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +16 C° i +35 C°. Paneb sadegid 1260 mm vodes, enamba elokus-kül'mkus (150..180 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (39..42 mm kus). Relätivine nepsuz om 75..82 % vodes läbi.

Eläjad

Vl 2014 eläjiden lugu oli 110 000 ristitud. Valdkundan kaks' ristitud videspäi elädas pälidnas.

Religijan mödhe: protestantad ottas koume videndest ristitištos, ezitatoiden veroližiden religijoiden polenpidajad — 12 %, katolikad — 4 %, ateistad i religijatomad ottas koumandest.

Homaičendad

Irdkosketused



Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington