Sent Džordžes
| Sent Džordžes | |
|---|---|
| angl.: St. George's | |
| | |
| 12°02′40″ с. ш. 61°44′30″ з. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Istorii da geografii | |
| Высота | 30 |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
|
|
|
Sent Džordžes (angl.: St. George's) om Grenadan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen tulendan administrativižeks keskuseks mugažo.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud Francijan kolonistoil vl 1650. Nimitihe ph. Georgan jumalanpertin mödhe. Vll 1885−1958 oli britanižen kolonijan pälidnaks. Ripmatoman valdkundan pälidn vspäi 1974.
Sent Džordžes šingotase eksportan meriportal (bananad), sömtegimištol (rom sijaližes saharaspäi) i turizmal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase vulkanižen Grenad-saren suvipäivlaskmas, Kariban meren lahten randal, 0..188 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Torokad oleldas heinkus-redukus.
Eläjad da transport
Vl 2006 eläjiden lugu oli 4 315 ristitud. Kaik 33 734 ristitud elihe ezilidnoidenke vl 2012 (tulend, 67 km²).
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport enččen Moris Bišop-päministran nimed (GND, edel 2009 vot Point Salines) sijadase 8 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Torontho, Londonha, AÜV:oiden i Antiloiden lidnoihe.
Homaičendad
- ↑ archINFORM (нем.) — 1994.
| Pohjoižamerikan pälidnad | ||
| Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein | | Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington | ||
| Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |