Babuškinan nimed žilo
| Babuškinan nimed žilo | |
|---|---|
| 59°45′25″ с. ш. 43°08′05″ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Istorii da geografii | |
| Aigvö | UTC+3[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod | 81745 |
| Počtan indeksad | 161350 |
|
|
|
| Официальный сайт | |
Babuškinan nimed žilo (ven.: Село́ и́мени Ба́бушкина, sijaline paginnimi om muite Бабушкино) om Venäman žilo Vologdan agjan päivnouzmaižes palas. Se om Babuškinan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Babuškinskoje-küläkundan keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1399, nimitihe Ledengskoje-žiloks jogen mödhe vhesai 1941. Šingotihe keitandsolan samižel manaluižespäi vajehtujanke satusenke, lähižen Tot'man kartte. Vn 1941 25. päiväl keväz'kud udesnimitihe žilod nügüdläižikš sijaližen Ivan Babuškin-revolücioneran kanzannimen mödhe.
Municipaline «Babuškinskoje»-ühtnik om olmas vspäi 2006. Küläkund mülütab 18 eländpunktad žilon ližaks, sidä kesken kaks' žilod i 16 küläd.
Babuškinan nimed žilo šingotase valdkundaližil holitišil, mecan ümbriradajil edheotandoil, sildoiden sauvondan edheotandal i «Ledengsk»-sanatorijal.
Geografijan andmused
Žilo sijadase rajonan päivlaskmas, Leden'g-jogen oiktal randal tobjimalaz (ven.: Леденьга 57 km pitte, Suhonan oiged ližajogi). Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 192 kilometrad päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 241 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tot'm 32 kilometrad lodeheze orhal vai 35 km avtotedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,6 C°, kezakun-elokun +15..+18 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12 C°.
«Tot'm — Nikol'sk»-avtote läbitab žilod. Küläkundan pind om 1500,15 km² (edel 2016. vot oli 919,93 km² Demjanovskoje-küläkundata).
Eläjad
Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 4 105 ristitud, heišpäi kirjutihe 98 % venälaižikš. Vl 2010 kaik 4 017 ristitud elihe žilos. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 487 eläjad vl 1989, no žilon pen' pala oli anttud lähižhe Jurmang-žilho ani pohjoižes vl 2000. Vl 2021 kaik 4 724 ristitud elihe küläkundas (4503 rist. vl 2011, 4423 rist. vl 2016, 4881 rist. vl 2017). Rajonan ristitišton koumandez eläb žilos.
Ortodoksižen hristanuskondan Sündun Ristan oiktoiden puiden augotižlibundan jumalanpert'[3] (1793) om avaitud žilos.
Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos dai kaikes küläkundas: rajonan läžundkodi, koume medpunktad, kaks' školad, kaks' päivkodid, koume počtan palakundad, rajonan kul'turkeskuz, nell' kirjištod, žilon istorijan i Ivan Babuškinan muzei, lapsiden muzikškol, armotomiden lapsiden kodi.