Tarnogan Lidnut
| Tarnogan Lidnut | |
|---|---|
| 60°30′ с. ш. 43°33′ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Istorii da geografii | |
| Tegemižen päiv | 1453 |
| Aigvö | UTC+3[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod | 81748 |
| Počtan indeksad | 161560 |
|
|
|
| Официальный сайт | |
Tarnogan Lidnut (ven.: Та́рногский Городо́к, sijaline paginnimi om Tarnog ven.: Та́рнога) om Venäman žilo Vologdan agjan pohjoižpäivnouzmas. Se om Tarnogan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Tarnogan küläkundan keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1453 kuti Uz'lidnan feodaloiden kaikiš suvemb varmitadud uz' lidnut kaičemha tahondoid Vag-jogen taga totarlaižiden, moskvalaižiden i «mustan čudin» londoid vaste. Eziauguine nimituz oli Kokšen'gan lidnut, toižed-ki nimed oliba. Lidnut kadoti znamoičendad 17. voz'sadan lopule, varmitused oliba hapnuded. Vederistmiden jarmank mäni žilos joga vodel edel nevondkundališt aigad. Vodele 1890 seičeme pertid i kaks' jumalanpertid jäihe žilos, no sid' azjaline aktivižuz ližadui, sauvoškanzihe kaks'žiruižid pertid, i panihe žilod Tot'man makundad Ševdenicin volostin keskuseks, nimitihe sil aigal Ševdenicin Jumalannägundan Pagastaks (ven.: Шевденицкий Богоявленский погост). Valitihe žilod udessätud Pohjoižes randas Tarnogan rajonan keskuseks vl 1935, sil-žo vodel nimitihe kaht ezmäšt irdad žilos: Pervomaiskai i Nevondkundaline.
Žilon gazifikacii zavodihe vl 2003. Tarnogan küläkund om olmas vspäi 2006, om levitadud vl 2009. Vn 2022 sulakus mülütihe koume lähišt küläd Tagnogan Lidnudhe: Demidovskai, Nikolajevskai, Timošinskai. Küläkund mülütab 87 eländpunktad, sidä kesken nell' žilod i 83 küläd.
Tarnogan Lidnut šingotase valdkundaližil holitišil, mecan varhapanendan i ümbriradmižen edheotandoil, sömtegimištol (argvoin tegim, leibtegim, söndtavaroiden kombinat, lindferm), avtotesauvondan kompanijal. Meden keradand om ümbrištos, diamantoiden löudmižsijan geotedištelend jätktase.
Geografijan andmused
Žilo sijadase rajonan keskuzpalas, Tarnog-jogen (51 km pitte) oiktal randal sen lanktendanno Kokšen'gha huralpäi. Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 250 kilometrad suvipäivlaskmha orhal vai 330 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Tot'm 74 km suvipäivlaskmha orhal vai 125 km avtotedme i Vel'sk (Arhangel'skan agj) 103 km lodeheze orhal vai 145 km avtol.
Klimat om ven kontinentaline taigmecan zonan. Voden keskmäine lämuz om +2,2 C°, kezakun-elokun +15..+18 C°, tal'vkun-uhokun −10..−12 C°.
Matkad žilospäi «Vologd — Tot'm — Sur' Ustüg»-avtotehesai om läz 30 kilometrad, Kostilövo-raudtestancijhasai Oktäbr'skii-žilos (Arhangel'skan agj) om 91 km avtol. Vll 1970−1990 regulärine aviaühtenzoituz oli Vologdanke.
Eläjad
Vl 1959 kaik 1927 ristitud elihe žilos. Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 5 539 ristitud, vl 2010 — 5 365 ristitud. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 5 570 eläjad vl 1989. Rajonan ristitišton nell' ühesandest eläb žilos. Vl 2021 kaik 7 535 ristitud elihe küläkundas 1408,6 km² pindal, vl 2012 — 8 157 ristitud.
Rahvahad (2002): venälaižed — 98 %, toižed rahvahad — 2 %.
Ortodoksižen hristanuskondan ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert'[3] om udessaudud žilos vll 2005−2009.
Nened büdžetižed aluzkundad oma žilos: koume päivkodid, čomamahtoiden lapsidenškol, lapsiden sädamižen pert', kul'turpert', kirjišt, sportkeskuz, veroližen rahvahankul'turan muzei[4] nelläs sauvuses i rajonan läžundkodi. Opendusen aluzkund om keskškol.
Edeline küläkundan pämez' (Administracijan pämez') om Aleksandr Ježev (reduku 2009 — sügüz'ku 2019).