Lipin Bor

Рувики-späi
Lipin Bor
60°15′44″ с. ш. 37°58′45″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1938
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 3364 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 81758
Počtan indeksad 161250
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Küläkundan sijaduz rajonan kartal (2010)

Lipin Bor (ven.: Ли́пин Бор) om Venäman žilo Vologdan agjan lodehes. Se om Vaškiden rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Lipin Boran küläkundan keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1938 kuti nügüdläižen rajonan (om sätud vl 1927) uz' keskuz, sil-žo vodel rajonan keskuz i sirtud žilho. Edeline lähine Vaški-žilo (ven.: Вашки) om upotadud Vauktan järven reguliruindha näht, rajon om nimitadud sen mödhe. Lipin Bor om saudud pedajištos. Üks' versijoišpäi sel'gitab nimitust naižen Lipa-nimespäi (Olimpiada-nimen lühenduz), se Lipa oli sijaližen pomeššikan tütren, tat lahjoiči Lipale pedaimecad, i tuli «Lipan kangaz».

Lipin Bor šingotase valdkundaližil holitišil, lehmänmaidon ümbriradmižel (maidtegim, saguden edheotand) i turizmal («Kuldaine kalaine»-projekt).

Geografijan andmused

Žilo sijadase rajonan keskuzpalan suvipäivnouzmas, Vaugedjärven pohjoižpäivnouzmaižel randal, 122 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, järven pind om 113 metrad. Matkad agjan Vologd-pälidnhasai om 158 kilometrad suvipäivnouzmha orhal vai 175 km avtotedme. Lähembaine lidn om Belozersk 28 kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 44 km avtotedme ehtatimenke, raudtestancii radab Čerepovec-lidnas (160 km suvhe avtotedme vai 128 km orhal).

Klimat om ven kontinentaline.

Küläkundan pind om 154,02 km². Kaik seičeme eländpunktad om siš: Lipin Bor-žilo, kaks' tošt žilod i nell' küläd.

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe žilon eläjiden lugu oli 3 845 ristitud, heišpäi 98 % kirjutihe venälaižikš. Vl 2010 kaik 3 672 ristitud elihe žilos. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 4 083 eläjad vl 1989. Vl 1959 heid oli 1741. Vl 2021 kaik 3 682 ristitud elihe küläkundas (4250 rist. vl 2010). Rajonan ristitišton läz pol't eläb žilos i küläkundas.

Ortodoksižen hristanuskondan Eläban Stroican kivine jumalanpert'[3] seižub žilon valdmoidenno, se om saudud vl 1792.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused