Kungur

Kungur
Kungur
Флаг[d]	Герб
	57°26′00″ с. ш. 56°56′00″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1663
Pind	68,7;
Высота	120
Aigvö	UTC+5:00[d]
Eläjad
Eläjad	▼62 673 чел. (2021);
Lugud
Telefonan kod	34271
Počtan indeksad	617470–617480
	Официальный сайт
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kungur (ven.: Кунгур, mugažo permin komin) om Venäman lidn Permin randan suvipäivnouzmas. Se om Kunguran lidnümbrikon administrativine keskuz (mülüb sihe vn 2020 tal'vkuspäi).

Istorii

Eziauguižešti Kungur oli saudud 17 virstad suvhe vl 1648 (nüg. Troick-külä), nimitihe Kungurk-jogen mödhe (nüg. Kungur, Irenin ližajogi). Oli muretud vl 1662 baškiralaižiden vasthalibundan aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz oli pandud lidnuseks vl 1663. Se sai lidnan statusad vl 1781. Kungur-raudtestancii om olmas Transsiban Perm' — Jekaterinburg pidustal vspäi 1909. Vn 2020 tal'vkus Kunguran rajon i Kungur-lidn da lidnümbrik oma ühtištadud.

Kungur om maižanduzrajonan keskuz, sadas kivivoid-ki sen ümbrištos. Ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, mašiništon pästand samha kivivoid (pörkičimed), sauvondmaterialiden tehmine sijaližes gipsaspäi, mugažo järed nahktegesiden fabrik, čomamahttegesiden tegim (kividen ümbriradmine), mebel'fabrik, soitoiden fabrik (gitarad) oma olmas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Silv-jogen randoil (ven. i permin komin: Сылва, lankteb Kaman vezivaradimhe huralpäi), mugažo sen Iren'- (hura) i Šakv- (oiged) ližajogiden randoil. Seižub Uralan ezimägišton karsttahondas, mecan da stepin zonas, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kungur alištub sur'vezile kevädel lumen teravan kostandan tagut. Jämägi lidnanno da jäkar sen südäimes oma valdkundaline kel'dtaho. Matkad Permihesai om 90 km lodeheze.

Kungur oli lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks edel ühtištust Kunguran rajonanke.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 66 074 ristitud, nügüdläižen lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 83 tuhad eläjid vl 1987.

Ortodoksižen hristanuskondan seičeme jumalanpertid^[2] i Ioann-endustajan naižjumalankodi, mugažo islaman pühäpert' oma avaitud lidnas.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Kunguran tehnikum-internat^[3], Kunguran maižandusen kolledž^[4], Kunguran avtotransportine kolledž^[5], Kunguran valdkundaline čomamahtoližtegimištoline kolledž^[6] (Moskvan akademijan Stroganovan nimed filial).

Edeline lidnan pämez' om Sergei Gordejev (viluku 2018 — keväz'ku 2020).

Galerei

Lidnümbrikon Duman sauvuz (2019, ende Jefim Dubinin-torgovanan erižpert')
Kungur asv2019-05 img77 Museum of Arts.jpg

Čomamahtoine muzei (2019)
Torguindrived i ph. Oleksijan jumalanpert', vn 2019 nägu
Сылвенский мост - panoramio.jpg

Silvan avtotesild vl 2015 (ven.: Сылвинский мост)
Kungur-päraudtestancijan sauvuz vl 2019

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (kungur-adm.ru). (ven.)

	Permin randan lidnad
	Aleksandrovsk \| Berezniki \| Čaikovskii \| Čerdin' \| Černušk \| Čormoz \| Čusovoi \| Dobränk \| Gornozavodsk \| Gremäčinsk \| Gubah \| Kizel \| Krasnokamsk \| Krasnovišersk \| Kudimkar \| Kungur \| Lis'v \| Nitv \| Očor \| Ohansk \| Os \| Perm' \| Solikamsk \| Usol'je \| Vereščagino

[_15bd2465f028e4c3-1] ttps://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx

[2] Kunguran pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[3] Kunguran tehnikuman-internatan sait (kungur-ti.ru). (ven.)

[4] Kunguran maižandusen kolledžan sait (ksxk59.ru). (ven.)

[5] Kunguran avtotransportižen kolledžan informacine sait (mirkatk.ru). (ven.)

[6] Kunguran valdkundaližen čomamahtoližtegimištoližen kolledžan sait (kghpk.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]