Kinel'

Рувики-späi
Kinel'
Вокзал Кинель.JPG
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
53°14′00″ с. ш. 50°37′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1837
Pind
  • 37
Высота 35
Aigvö UTC+4:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 36 729 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 84663
Počtan indeksad 446430

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Kinel' (ven.: Кине́ль) om Venäman lidn da raudtesol'm Samaran agjan keskuzpalas. Se om Samaran päivnouzmaine ezilidn, Kinelin lidnümbrikon administrativine keskuz, Kinelin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1928, ei mülü sihe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1837 kuti žilo, nimitihe jogen mödhe. Kinel'-raudtestancii om olmas vspäi 1877, ezmäine nimituz oli Čarikovskai (ven.: Чарыковская), no udesnimitihe Kinelikš bajarin-manpidajan surman jäl'ghe hänen poigan pakičendan mödhe. Vspäi 1885 raudte sarakoičese, sarakod lähttas Ufha i Orenburgha. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1944.

Kinel' šingotase raudten edheotandoil (sortiruindstancii, vedimdepo, vagondepo, raudten distancii, varapaloiden tehmine raudtetehnikan täht), räzintegesiden, plastikpakuitesen da avtoplastmassan edheotandoil, sömtegimištol, sauvondmaterialiden pästandal (savič, cement), mugažo mebel'kombinat i omblendfabrik ratas lidnas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Samar-jogen (ven.: Самара 594 km pitte) oiktal randpolel i Sur' Kinel'-jogen hural randpolel (ven.: Большой Кинель 422 km pitte) läz sen lanktendad Samar-jogehe oiktalpäi, 35 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižen Samar-lidnan röunhasai om 15 km päivlaskmha orhal, 18 km avtotedme vai raudtedme, keskushesai — 28 km orhal vai 33 km avtotel. Raudtestancii om saudud lidnan pohjoižpalas.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 491 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42 051 eläjad vl 1979, nügüdläižiš röunoiš — 35 753 ristitud vl 2020.

Rahvahad (2010): venälaižed — 91,8%, armenijalaižed — 1,7%, totarlaižed — 1,6%, ukrainalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 3,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[3] oma olmas lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 2005−2009) i Kazanin Jumalanmaman jumalaižen kaks' jumalanpertid.

Kinelin valdkundaline tehnikum[4] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeline lidnümbrikon pämez' om Vladimir Čihirev (2005−2008, reduku 2015 — reduku 2021).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Samaran agjan lidnad
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti