Žigulövsk

Рувики-späi
Žigulövsk
Жигулёвск школа.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
53°24′ с. ш. 49°30′ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Q107111050?[1]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1949
Pind
  • 69
Высота 70
Aigvö UTC+4:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 50 782 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod 84862
Počtan indeksad 445350

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Žigulövsk (ven.: Жигулёвск) om Venäman lidn Samaran agjan päivlaskmas, Tol'jattin suvine ezilidn. Se om agjan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Žigulövskan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Ende Otvažnoje- (vspäi 1840) i Morkvaši-žilod (tetihe vspäi 1647) oliba lidnan sijas. Žigulövskan aluz om pandud vl 1949 niiden ühtištusel samha kivivoid, nimitihe Žiguli-mägiden mödhe. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1952. Saudihe Volgan gidroelektrostancijad vll 1950−1957 türmatud mehiden vägil, möhemba udesnimitihe Žigulövskan GES:aks. Kivivoin varad lidnan ümbrištos tuliba lophu aigan mändes.

Žigulövsk šingotase sömtegimištol (leibtegim, konditerine kombinat), farmaceftižel tegimel, elektrusen tehmižel (Žigulövskan GES), mouckiven samižel i cementan pästandal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Volgan Kuibiševan vezivaradimen oiktal randal, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Eländfartalad seištas Žiguli-mägiden pohjanno. Matkad Samarhasai om 53 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal, 93 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Tol'jatti Volgan vastrandal, vides kilometras pohjoižhe kaikil teil GES:an padoseinän ülähädme (mülüb Žigulövskha). Žigulövsk-stancii radab lidnan suvipäivnouzmas «Tol'jatti — Sizran'»-raudtekeskustal.

Kaik viž žilod mülüdas lidnümbrikho Žigulövskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 94,15 km². Om ümbärtud Stavropolin rajonan territorijal, sen londuseližil kel'dtahoil.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 55 565 ristitud, lidnümbrikon — 60 303 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 53 tuhad eläjid vl 1973 i vajehtihe 54..57 tuhad eläjid röunoiš vll 2005−2017 (57 100 rist. vl 2008). Vl 2017 kaik 54 343 ristitud elihe lidnas i 58 747 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Rahvahad (2010): venälaižed — 90,1 %, totarlaižed — 1,7 %, ukrainalaižed — 1,6 %, mordvinalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 5,3 %.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[4] oma saudud lidnas: ph. Joann Kronštadtalaižen (1997−1999) i Kijevan Vladimir-mitropolitan (1999). Islaman mečet' om sauvomižes i linneb avaitud vl 2023.

Žigulövskan valdkundaline kolledž (edel 2011. vot — radiotehnine tehnikum)[5] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Edeližed merad — lidnümbrikon pämehed oma Sergei Fedotov (keväz'ku 2020 — 2021), Dmitrii Holin (tal'vku 2018 — uhoku 2020).

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Samaran agjan lidnad
Čapajevsk | Kinel' | Neftegorsk | Novokuibiševsk | Oktäbr'sk | Otradnii | Pohvistnevo | Samar | Sizran' | Žigulövsk | Tol'jatti