Derbent

	Derbent
	Герб
	42°04′09″ с. ш. 48°17′45″ в. д.GЯO
Valdkund	Venäma;
Глава	Q109490212?
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	438
Pind	69,63;
Высота	0
Aigvö	MSD[d] и UTC+3[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼124 953 чел. (2021);
Lugud
Počtan indeksad	368600
-
	Официальный сайт
	lugeda • diskussii • redaktiruida

Derbent (tab.: Цали / Деребенд vai Дере-бент, rut.: Дербенд, darg.: Чяли, kum.: Темир-къапу, Dagestanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Derbentan rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü rajonha.

Istorii

Eländpunkt om üks' amuižiš lidnoišpäi Sasanidoiden kaičenus lidnuz (kaks' verajad) sijadase lidnas, varmitihe sidä möhemba äi kerdad. Derbentan kaks'jaine sein (om kaičenus 3,6 km pitte, 7 verajad) i lidnuz mülüdas Sur' šuukte läbiti lidnad. Vspäi 1813 oli Venäman imperijas palaks, vl 1840 sai oficiališt makundan lidnan statusad.

Vl 1898 «Petrovsk-Port — Baku»-raudtejono läbiti lidnad. Vl 2015 oigetihe lidnan statusan andmižen kaks' tuhad vot.

Derbent šingotase turizmal, sömtegimišton edheotandoil (kon'jakkombinat, vändaivinantegim, konservkombinat, lihakombinat, maidkombinat, leibtegim), mugažo ÜLL-radiostancijoiden tegim i sauvondkombinat (panel'pertid) ratas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kaspijan meren randal, 0 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, koume kilometrad levette tazangištol Suren Kavkazan i meren keskes, meren päivlaskmaižel randal. Kaspijan kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel, lidn vedase 20 kilometrad pidust' sen randad. Derbent seižub penen Suhodol-jogen (10 km) i Samuran-Derbentan kanalan randoil. Matkad Mahačkalhasai om 120 km lodeheze orhal, raudtedme vai 130 km avtotedme. Lähembaine lidn om Dagestanan Lämoid 10 km lodeheze.

Derbent om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 121 251 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2010): lezginalaižed — 33,7%, azerbaidžanlaižed — 32,3%, tabasaranalaižed — 15,8%, agulalaižed — 3,2%, mägievrejalaižed — 1,1%, rutulalaižed — 0,8%, toižed rahvahad — 2,7%, rahvahuden ozutandata — 0%.

Religijan pühäpertid: armenižen jumalankodikundan pühäpert', ortodoksine hristanuskond^[3] i judaizm — üksin.

Professionaližen opendusen aluzkundad: Derbentan medicinine, pedagogine, rahvahanpramozloiden da turizman^[4], maižandusen, raudten, biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen^[5] kolledžad, muzikprofškol, Juždag-institut, Derbentan gumanitarine institut, Dagestanan opendusen da kul'turan akademii^[6] i ühesa üläopendusen aluzkundoiden (Moskv, Mahačkal, Groznii) filialad.

Galerei

Derbentan majak (2012)
City of Derbent.jpg

Lidnan nägu Narin-Kal-lidnusespäi (ven.: Нарын-Кала, 2015)
Lidnusen nägu vastmägehe (2016)
Двор Джума-мечети с древними платанами.jpg

Džuma-mečet', vn 2021 nägu
Derbent city. Dagestan.jpg

Islaman pühäpert', vn 2011 nägu
Гостиница Дербента - panoramio.jpg

Adivpert' vl 2015
Valdkundaline Lezgin muzikdramteatr (2015)
Lapsiden poliklinik (2015)
Площадь Свободы г.Дербент.jpg

Joudjuden torg vl 2017
Derbent-päraudtestancijan sauvuz vl 2015

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnümbrikon tobmuden sait (derbent.org). (ven.)

Derbent Vikiaitas

	Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
	Buinaksk \| Dagestanan Lämoid \| Derbent \| Hasavürt \| Izberbaš \| Kaspiisk \| Kizilürt \| Kizlär \| Mahačkal \| Suvisuhokumsk

[_8c30495f69e788a3-1] ¹ ² http://www.gks.ru/dbscripts/munst/munst82/DBInet.cgi

[_15bd2465f028e4c3-2] ¹ ² https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/tab-5_VPN-2020.xlsx

[3] Derbentan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[4] Rahvahanpramozloiden da turizman kolledžan sait (knpit-derbent.ru). (ven.)

[5] Biznes-menedžmentan, ekonomikan da oiktusen kolledžan sait (kbmep.ru). (ven.)

[6] Dagestanan opendusen da kul'turan akademijan sait (daok-derbent.ru). (ven.)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]