Civil'sk

Рувики-späi
Civil'sk
čuv.: Ҫӗрпӳ
Тихвинский Богородский женский монастырь в городе Цивильск.jpg
Флаг[d] Герб
Флаг[d] Герб
55°52′00″ с. ш. 47°29′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1183[1]
Pind
  • 7
Высота 70
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 12 762 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 83545
Počtan indeksad 429900 da 429901

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Civil'sk (ven.: Циви́льск, čuv.: Çĕрпӳ) om Venäman lidn da lidnankund Čuvašijan Tazovaldkundan pohjoižes. Se om Civil'skan rajonan administrativine keskuz da üks'jäine lidn.

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1589 kuti Venäman puine lidnuz čuvašalaižiden külänno. Om nimitadud möhemba venäks Sürbejevo:ks eländpunktan čuvašan nimitusen mödhe, čuvašan kelen ҫӗрпӳ-sana znamoičeb «sadanik» — sodajoukun sadanke mehenke käsknik. Lidnuz kadoti sodaznamoičendad, i 17. voz'sadaspäi külä šingotaškanzihe torgovanoiden da käziradajiden keskuseks. Vl 1781 se sai makundan lidnan statusad.

Civil'skan tegimišton päsarakod oma sömän tehmine (maidkombinat, leibkombinat, humalan fabrik) i sauvondmaterialiden pästand (savič, metalltegesed, uksiden kaks' fabrikad), mugažo innovacižtehnologijoiden tegim om olmas lidnas. Jogavozne jarmank oleleb heinkun ezmäižel nedalil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sur' Civil'- (čuv.: Мăн Çавал, mödvedhe muite Civil', Volgan oiged ližajogi) i Pen' Civil'- (čuv.: Кĕçĕн Çа­вал) jogiden ühthejoksmusen randoil, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Čeboksarhasai om 35 km lodeheze orhal vai M7-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Čeboksarad, Novočeboksarsk 28 km pohjoižhe orhal i Kanaš 39 km suvhe orhal vai 47 km avtotedme.

«Volg»-avtote (M7) läbitab lidnan suvipäivlaskmašt palad. Lähembaine Civil'sk-raudtestancii sijadase kudes kilometras päivlaskmha «Čeboksarad — Kanaš»-jonol, om olmas vspäi 1938.

Civil'sk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 13 479 ristitud, rajonan ristitišton kaks' videndest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (vl 2021).

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid[3] oma kaičenus lidnas: Tihvinan Jumalanmaman naižjumalankodi (17. voz'sada) päjumalanpertinke i Haralampijan jumalanpertinke, Eläban Eziauguižen Stroican päjumalanpert' (1734) Joann Armahtajan jumalanpertinke kellčuhunduses i Kazanin Jumalanmaman jumalanpert' (1735).

Civil'skan agrariž-tehnologine tehnikum[4] om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad
Alatir' | Civil'sk | Čeboksarad | Jadrin | Kanaš | Kozlovk | Mariinskii Posad | Novočeboksarsk | Šumerl'