Birüč
| Birüč | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 50°39′ с. ш. 38°24′ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 8. keväz'kud 1705 | ||||
| Высота | 130 | ||||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 47247 | ||||
| Počtan indeksad | 309920, 309921 da 309910 | ||||
Birüč (ven.: Бирюч) om Venäman lidn da lidnankund Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Krasnogvardeiskojen rajonan administrativine keskuz, üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1705 kozakoiden žiloks vanhan lidnusen sijas. Vozil 1779−1918 Birüč oli makundan lidnan statusanke. Nimi znamoičeb «batog riputadud tilliižidenke», birüčii kucui sil lidnalaižid torgunnoks. Vll 1919−1958 nimitihe Budönnovsk-lidnaks (vai Budönnii), sid' Budönnoje-žiloks. Krasnogvardeiskoje-žilo sai lidnan statusad vl 2007 nügüdläiženke istoriženke nimenke.
Birüč šingotase sömtegimišton edheotandoil — maidtegim, maploduiden konservtegim. Innovacine «Birüč»-keskuz[4] radab lähižes Malobikovo-žilos pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi.
Geografijan andmused
Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Tün' Sosn-jogen hural randal (ven.: Тихая Сосна 161 km pitte, Donan oiged ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 128 km päivlaskmha orhal vai 150 km avtotedme. Lähembaine lidn om Aleksejevk 20 km päivnouzmha. Ühtennimine Birüč-raudtestancii radab 13 km suvhe lidnaspäi «Valuikad — Liski»-keskustal.
Kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Birüčun ližaks: Sadki (180 rist. vl 2010) i Nikol'skii (47 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 120,62 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 846 ristitud, lidnankundan — 8 073 ristitud, rajonan videndez. Kaikiš suremb ristitišt oli 14 200 eläjad vl 1913, i Suren sodan jäl'ghe — 8 526 eläjad vl 1989.
Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[5] oma kaičenus lidnas: Pühän Jumalanmaman Katken päjumalanpert' (letihe vll 1832−1838), ph. Mitrofan Voronežalaižen jumalanpert' (om saudud vl 1869) i Jumalanmaman Sündundan jumalanpert' (saudihe vspäi 1867).
Birüčun tehnikum[6] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Fizkul'turižtervehtai kompleks, ujundbassein i mägisuks'kompleks ratas lidnas.
Edeline lidnankundan Administracijan pämez' om Väčeslav Kocarev (uhoku 2017 — kül'mku 2019, Вячеслав Коцарев).
Galerei
- Biryuch. The central square - panoramio.jpg
Pühän Jumalanmaman Katken päjumalanpert' keskuztorgul, vn 2009 nägu
- Wooden church - panoramio.jpg
Eläban Eziauguižen Stroican puine jumalanpert' Zasosn-žilos jogen vastrandal, vn 2009 nägu (om saudud vll 2008−2009)
- Coat of Arms of Biryuch 1859.gif
Vn 1859 lidnanznam
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (gbiryuch.biryuch.ru). (ven.)
- Tedod lidnas rajonan kirjišton librari-biruch.ru-saital. (ven.)
- Krasnogvardeiskojen kodirandantedištandmuzejan sait (muzeybiruch.ru). (ven.)
| Belgorodan agjan lidnad | ||
| Aleksejevk | Belgorod | Birüč | Graivoron | Gubkin | Koroč | Stroitel' | Šebekino | Uz' Oskol | Valuikad | Vanh Oskol | ||