Aleksejevk

Рувики-späi
Aleksejevk
Свято-Троицкий храм (Holy Trinity Cathedral) - Алексеевка (Alekseevka).jpg
Флаг Герб[d]
Флаг Герб[d]
50°38′00″ с. ш. 38°41′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1685
Pind
  • 34
Высота 120
Aigvö UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 36 578 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 47234
Počtan indeksad 309850
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Aleksejevk (ven.: Алексе́евка) om Venäman lidn Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Aleksejevkan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 sulakud Aleksejevkan rajonan).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1685 kuti kozakoiden Aleksejevskai-slabad (ven.: слобода Алексеевская) kaičemha Venäman röunad. Ühtennimine stancii om saudud vl 1895 «Har'kov — Balašov»-keskustal. Vspäi 1918 oli makundan keskuseks. Kätihe slabadad radnikžiloks vl 1939. Suren sodan aigan žilo oli okkupiruidud (5. heinku 1942 — 19. viluku 1943), sen jäl'ghe Aleksejevkan ukrainine ristitišt poleni lujas. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1954 19. päiväl elokud.

Aleksejevk šingotase sömtegimišton edheotandoil (pühävoin, argvoin da razvoiden järed «EFKO»-tegim, maidkonservtegim, leibtegim, kombisötken tegim), himižel tegimel i katilmašiništon tegimel. Ende ladimensauvomižem «Deviz»-tegim, magaduzsijiden tegim, sahartegim i lihakombinat radoiba mugažo.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tün' Sosn-jogen randoil (ven.: Тихая Сосна 161 km pitte, Donan oiged ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 148 km päivlaskmha orhal vai 172 km avtol. Lähembaižed lidnad avtoteidme oma Birüč 20 km päivlaskmha i Ostrogožsk (Voronežan agj) 50 km pohjoižpäivnouzmha.

Aleksejevk oli lidnankundaks vll 2004−2019, sen üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 124,52 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 026 ristitud, rajonan koume videndest. Vll 1996−2019 lidnan ristitišton lugu oli 38..39 tuhad eläjid (39 400 rist. vl 2008).

Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid[3] oma olmas lidnas: ph. Aleksandr Nevalaižen, ph. Dimitrii Rostovalaižen, Eläban Eziauguižen Stroican, ph. Jurgii-vägestusenkandajan.

Aleksejevkan kolledž[4] (ende pedagogine i maižandusen kolledžad eriži) i agrotehnine tehnikum[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Lidnankundan jäl'gmäine pämez' oli Pavel Hvorostän vn 2017 keväz'kuspäi vn 2019 elokuhusai.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Belgorodan agjan lidnad
Aleksejevk | Belgorod | Birüč | Graivoron | Gubkin | Koroč | Stroitel' | Šebekino | Uz' Oskol | Valuikad | Vanh Oskol