Aleksejevk
| Aleksejevk | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 50°38′00″ с. ш. 38°41′00″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1685 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 120 | ||||
| Aigvö | UTC+3[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 47234 | ||||
| Počtan indeksad | 309850 | ||||
Aleksejevk (ven.: Алексе́евка) om Venäman lidn Belgorodan agjan päivnouzmas. Se om Aleksejevkan lidnümbrikon administrativine keskuz (edel vn 2018 sulakud Aleksejevkan rajonan).
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1685 kuti kozakoiden Aleksejevskai-slabad (ven.: слобода Алексеевская) kaičemha Venäman röunad. Ühtennimine stancii om saudud vl 1895 «Har'kov — Balašov»-keskustal. Vspäi 1918 oli makundan keskuseks. Kätihe slabadad radnikžiloks vl 1939. Suren sodan aigan žilo oli okkupiruidud (5. heinku 1942 — 19. viluku 1943), sen jäl'ghe Aleksejevkan ukrainine ristitišt poleni lujas. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1954 19. päiväl elokud.
Aleksejevk šingotase sömtegimišton edheotandoil (pühävoin, argvoin da razvoiden järed «EFKO»-tegim, maidkonservtegim, leibtegim, kombisötken tegim), himižel tegimel i katilmašiništon tegimel. Ende ladimensauvomižem «Deviz»-tegim, magaduzsijiden tegim, sahartegim i lihakombinat radoiba mugažo.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Tün' Sosn-jogen randoil (ven.: Тихая Сосна 161 km pitte, Donan oiged ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Belgorodhasai om 148 km päivlaskmha orhal vai 172 km avtol. Lähembaižed lidnad avtoteidme oma Birüč 20 km päivlaskmha i Ostrogožsk (Voronežan agj) 50 km pohjoižpäivnouzmha.
Aleksejevk oli lidnankundaks vll 2004−2019, sen üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 124,52 km².
Eläjad
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 39 026 ristitud, rajonan koume videndest. Vll 1996−2019 lidnan ristitišton lugu oli 38..39 tuhad eläjid (39 400 rist. vl 2008).
Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid[3] oma olmas lidnas: ph. Aleksandr Nevalaižen, ph. Dimitrii Rostovalaižen, Eläban Eziauguižen Stroican, ph. Jurgii-vägestusenkandajan.
Aleksejevkan kolledž[4] (ende pedagogine i maižandusen kolledžad eriži) i agrotehnine tehnikum[5] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Lidnankundan jäl'gmäine pämez' oli Pavel Hvorostän vn 2017 keväz'kuspäi vn 2019 elokuhusai.
Galerei
- Купеческий клуб семьи Бокаревых.jpg
Enččen lidnankundan administracijan sauvuz (2012)
- Музей (бывший купеческий особняк Любивых) (1).jpg
Kodirandantedištandmuzei (2011, ende Lübivijad-torgovanoiden erižpert')
- Дом крупного торговца Мирошникова( сейчас Военкомат), построен в 1865 году. Улица Ст. Большевиков д.6 (2).JPG
Sodakomissariat (2013, ende Mirošnikov-torgovanan pert')
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan da lidnümbrikon tobmuden sait (adm-alekseevka.ru). (ven.)
- Lidnan tobmuden enzne sait (gorod-alekseevka.ru). (ven.)
| Belgorodan agjan lidnad | ||
| Aleksejevk | Belgorod | Birüč | Graivoron | Gubkin | Koroč | Stroitel' | Šebekino | Uz' Oskol | Valuikad | Vanh Oskol | ||