Čagod

Рувики-späi
Čagod
Dom Kommuna Chagoda.jpg
59°10′00″ с. ш. 35°20′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1926
Eläjad
Eläjad
  • 5693 чел. (2021)[2]
Lugud
Telefonan kod 81741
Počtan indeksad 162401
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Čagod (ven.: Чагода) om Venäman lidnanvuitte žilo Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Čagodoščan rajonan administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt, mugažo Čagodan lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1926 kuti Belii Bičok-sijaine (Vauged Härgvaza) sauvomha Čagodoščan stökoltegint Čagod-radnikžilonke. Panihe žilon alust mecmassivan sijha. Nece oli ühteks ezmäižiš mugoižiš projektoišpäi Nevondkundaližes Ühtištuses — tegim radnikžilonke ühtes. Projektan tegii om Noi Abramovič Trockii Leningradaspäi.

Vspäi 1932 radnikžilo sai lidnanvuiččen žilon statusad i kändihe Üläčagodoščan rajonan administrativižeks keskuseks Vauktad Ristad-külän (ven.: Белые Кресты) jäl'ghe. Vl 1935 sirdihe rajonan keskust Vauktoihe Ristoihe tagaz. Vl 1939 udesnimitihe žilod jogen mödhe. Vspäi 1965 Čagod-žilo om rajonkeskuseks möst.

Čagodan lidnankund om sätud vl 2005.

Geografijan andmused

Čagod om Vologdan agjan kaikiš päivlaskmaižemb rajonankeskuz. Žilo sijadase rajonan pohjoižes, sokahas tahondas, ühtennimižen jogen molembil randoil (hural tobjimalaz) sen oiktan Pes'-ližajogen lanktendan sijan jäl'ghe ani. Čagod-jogi nimitaze Čagodoščaks žilon jäl'ghe ani. Matkad Vologdhasai om 260 kilometrad päivnouzmha orhal, 320 km avtotedme; Piterihesai om 295 i 356 km; Čerepovechasai om 148 i 204 km. Lähembaine lidn om Babajevo, 43 kilometrad pohjoižpäivnouzmha orhal, 73 km avtotedme. Lidnanvuitte Sazonovo-žilo om 10 km suvipäivlaskmha avtotedme.

Lidnankundan toine jogi om Lid', se om Čagodan hura ližajogi.

Klimat om ven. Tal'v om pehmed, keza om läm'.

Tobmuz

Municipaližen ühtnikan Nevondkundan Natal'ja Basova-ezitai om valitud da radab municipaližen Čagod-ühtnikan pämehen vs 2016 elokuspäi. Varapämez' om hänele abhu.

Kümne ezitajad mülüdas municipaližen ühtnikan Nevondkundha (ven.: Совет муниципального образования). Valitihe heid järgenduseližen kerdan vl 2013 sügüz'kun 8. päiväl (koumanz' kucund)[3]. Heiden valdatusiden strok om nell' vot. Aleksei Murašov radab sen ezimehen. Varapämez' om hänele abhu.

Municipaližen ühtnikan administracii kogoneb 9 radnikaspäi.[4]

Eläjad

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 7 432 ristitud, vl 2010 — 6 919 ristitud. Žilon Kaikiš suremb ristitišt oli 10 844 eläjad vl 1959. Rajonan ristitišton pol' eläb žilos.

Hristanuskondan koume pühäpertid om žilos: ortodoksižen hristanuskondan jumalanpert' da časoun' pumaterialaspäi i baptizman uskojiden loičendpert'.

Ižanduz da transport

Ižandusen sarakod oma:

  • stökolmülüiden pästand — AAS «Čagodoščenskii steklozavod i K» («Čagodoščan stökoltegim da K»);
  • mecan varhapanend;
  • torguindsarak.

Taksid oma kundaližeks transportaks žilon südäimes. Avtobusad ajeltas Vologdhasai, Čerepovechasai da Piterihesai joga päivän.[5]

«Vologd — Uz' Ladog»-avtote (A114-trass) mäneb 8 km suvipäivlaskmha, avtotesarak ühtištoitab žilod senke. Ühtennimine raudtestancii sijadase žilon päivlaskmas, se om «Kabož — Podborovje»-raudtel.

Istorijan da rahvahankul'turan muzei, rajonan kul'turkeskuz, sädamižen lapsidenkeskuz, sportškol, čomamahtoiden lapsidenškol, sportan pert'kulu, keskuzkirjištsistem[6] i keskuzpuišt ratas žilos. Opendusen aluzkund om keskškol.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused