Sabett

Рувики-späi
Sabett
Перрон аэропорт Сабетта.jpg

71°15′00″ с. ш. 72°06′10″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Высота

2

Aigvö

UTC+5:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Lugud
Telefonan kod

34996

Počtan indeksad

629706

-
lugeda  diskussii  redaktiruida

Sabett (Jamalan rajonan territorijal.

Istorii

Ende pen' Sabett-külä oli žilon sijas (19 eläjad vl 2002), om tühjitadud vl 2006. Külän aluz oli pandud geologoil 1980-nzil vozil i sai nimitust jogen mödhe (ven.: Сабетта-яха).

Vspäi 2011 saudihe žilonno Venäman kaikiš surembad tegint nozoltamha sijališt sadud Pohjoižedme meritedme vodes läbi i lähteb verhiže maihe, jänmurendajad ratas 7..9 kuhusai vodes.

Geografijan andmused

Žilo sijadase Jamal-pol'saren päivnouzmaižen mererandan pohjoižpalas, 2 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Salehardhasai om 570 km suvhe orhal.

Ei ole registriruidud kaikenaigaižid eläjid dai kaikenaigašt eländpunktad. Ümbärdai tahond om nencalaižiden eländsija.

Transport

Vspäi 2015 rahvahidenkeskeine lendimport radab. Vlpäi 2016 žilo om znamasižeks portaks Jävaldmeren randal, portan ezmäine jono om saudud vll 2012−2013. Vspäi 2019 Sabettan port om Venäman Arktikan kahtenz' vedadud jüguiden mödhe (27..28 mln tonnoid vodes) Murmanskan portan jäl'ghe.

Planiruihe sauda raudted Bovanenkovo-aterjžilospäi läz 170 km pitte vodele 2019, no sen sauvomine ei olend augotadud (vn 2021 heinkun andmused). Projekt om kal'hed i jüged elohopanendale igähižed rougun da soiden arvoimižiš.

Irdkosketused